Haridus- ja teadusministeerium ei pea mõistlikuks kehtestada seadusega kohustust, mis sunniks koole lubama õpilastel positiivseid hindeid, nagu „kolmed“ ja „neljad“, ümber vastata. Samas ei keela ministeerium koolidel ja õpetajatel sellist võimalust pakkuda, kui nad peavad seda õpilase arengut toetavaks.
Teema tõusis esile pärast seda, kui õiguskantsler Ülle Madise poole pöörduti küsimusega, kas põhikooliõpilasel on õigus teha juba positiivselt hinnatud töö uuesti. Sellele vastuse leidmiseks pöördus õiguskantsler haridus- ja teadusministeeriumi poole ning palus hinnata, kas ja millistel tingimustel võib kool anda õpilasele õiguse positiivse hinde parandamiseks ning kas õpetajal võib selles osas olla otsustusruumi.
Ministeeriumi õppekava valdkonna juhi Marjeta Venno sõnul tooks kohustuslik ja piiramatu järelevastamise võimalus kaasa mitmeid probleeme. Esiteks suureneks oluliselt õpetajate töökoormus, sest ka järeltööd vajavad ettevalmistust ning nende läbiviimiseks tuleb leida täiendav aeg. Tema hinnangul ei ole see realistlik ega jätkusuutlik.
Venno tõi esile ka riski, et sellise süsteemi korral hakkaksid paljud õpilased töid esmakordselt sooritama nn proovimise põhimõttel. Kui õpilasel on teadmine, et töö saab igal juhul uuesti teha, võib väheneda motivatsioon esimesel korral pingutada. Lisaks saab teistkordsel sooritamisel sageli selgemaks, mida õpetaja konkreetselt ootab, mis võib muuta esimese soorituse sisuliselt formaalsuseks.
Samas rõhutas Venno, et kujundava hindamise puhul on loogiline ja isegi vajalik arvestada õppija arenguga ajas. Õppeprotsessi toetava hindamise raames võib korduvate testide tegemine olla igati põhjendatud, eriti kui eesmärk on aidata õpilasel järk-järgult õpitulemusteni jõuda. Siinkohal on tema sõnul oluline selgelt eristada kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist.
Ministeeriumi seisukoht on, et kool võib anda õpilasele võimaluse positiivselt hinnatud töö uuesti teha juhul, kui see võimalus on kooli õppekavas ette nähtud või kui õpetaja leiab, et see toetab konkreetse õpilase arengut ja motiveerib teda sihikindlamalt õppima. Õpetajatel on Venno sõnul üldjuhul võimalik hinnata, kas töö ebaõnnestus võrreldes õpilase tavapärase tasemega või peegeldab tulemus tema tegelikke teadmisi.
Õiguskantsleri küsimusele, kas õpetaja võib lubada töö uuesti tegemist ka siis, kui kooli õppekavas vastavaid tingimusi kirjas ei ole, vastas ministeeriumi esindaja, et sellise võimaluse piiramine ei ole mõistuspärane. Ministeerium peab oluliseks õpetaja autonoomiat nii õppeaine õpetamisel kui ka hindamisel.
Venno lisas, et õpetajal on sellisel juhul kohustus teavitada õpilasi hindamise põhimõtetest juba õppeperioodi alguses. Seetõttu oleks otstarbekas jätta kooli õppekavades hindamise tingimuste loetelu piisavalt paindlikuks, et õpetajad saaksid vajadusel otsuseid teha.
Eesti koolidel on seadusest tulenev autonoomia koostada oma hindamisjuhendid. See tähendab, et ka positiivsete hinnete ümbervastamise kord võib kooliti erineda. Näiteks näeb Hugo Treffneri Gümnaasiumi hindamisjuhend ette võimaluse, et aineõpetaja võib lubada ka positiivse hinde parandamist. Häädemeeste Keskkoolis on positiivsete hinnete parandamine võimalik kokkuleppel õpetajaga.
Samas on ka koole, kus hindamisjuhendites ei ole positiivsete hinnete ümbervastamist üldse käsitletud. See näitab, et praktika on Eestis ebaühtlane ning lõplik otsustus jääb suuresti koolide ja õpetajate kätte.
Loe teisi uudiseid SIIT
