“Tänan kõiki koole, kes testimisega aitavad kaasa viiruse tuvastamisele, hoides nii ära uute koolikollete tekkimise ning võimaldavad seeläbi kontaktõppe jätkumist,” ütles haridusminister Liina Kersna. “Suur aitäh ka lapsevanematele, kes on selles keerulises olukorras olnud mõistvad ja aidanud kaasa kiirtestimise õnnestumisele. Regulaarne kiirtestimine on muutnud koolikeskkonna turvalisemaks kõigi jaoks, nii õpetajatele, õpilastele kui ka lapsevanematele, kes saavad oma lapsed rahulikuma südamega kooli saata.”
Üldhariduskoolides tegi sel nädalal ligi 80 protsenti õpilastest ja ligi 90 protsenti töötajatest koroonaviiruse kiirtesti, selgus küsitlusest, mille tulemustega haridusminister Liina Kersna ka rahule jäi.
Küsitlusele vastas 431 kooli üle Eesti ehk 83,4 protsenti kõigist üldhariduskoolidest. Tagasisidet andnud koolides said positiivse kiirtesti vastuse 799 õpilast ja 102 koolitöötajat. Seega tuleb arvestada, et 20 protsendi koolide kohta info puudub, nii et pilt pole terviklik. Keskmiselt sai koolides positiivse kiirtesti tulemuse kaks õpilast. Ühtegi positiivset testitulemust ei olnud 184 koolis.
Kersna rõhutas, et regulaarne kiirtestimine võimaldab hoida koolid avatuna ning lubab õppetööl toimuda kõigile ohutus keskkonnas.
“Koolid andsid testimisele üldiselt positiivset tagasisidet. Meie küsitluse järgi ei olnud 58 koolis ühtegi kiirtestist keeldujat, keskmiselt keeldus koolides testimisest 8 protsenti õpilastest,” selgitas Kersna. “Samuti toodi välja, et kui algul oligi testimisega seotud ärevust ja segadust palju, siis tegelikult läks testimine iga korraga sujuvamaks ja kiiremaks ning tagasisides ütlesid koolid, et kiirtestimisega peaks jätkama.”
Ministri sõnul väärtustavad koolid ka võimalust korraldada testimist kodudes. Novembrist võeti koolides kasutusele antigeeni kiirtestid, mida tegid lapsed ise ninasõõrme eesosast õpetaja juhendamisel. Haridus- ja teadusministeerium saatis reedel kõigile Eesti üldhariduskoolidele küsimused, et selgitada välja, kuidas esimene testimisnädal möödus.
Küsitluse tulemusel selgus, et keskmiselt testiti koolides 77 protsenti kõigist õpilastest ja 88 protsenti töötajatest. Kõige vähem toimus testimisi Ida-Virumaal ja Pärnumaal, kus paljud koolid on distantsõppel. Suurim testitud õpilaste osakaal oli Saare-, Tartu- ja Jõgevamaa koolides.
Ühtegi testimist ei toimunud küsimustikule vastanud koolidest kaheksas ehk 2 protsendis vastanutest. Peamiselt on tegemist Pärnumaa koolidega. Ühe korra toimus testimine 19 koolis, kaks korda 158 koolis, kolm korda 243 koolis ja rohkem kui kolm korda kolmes koolis.
Mitme kooli puhul erines testimiskordade arv kooliastmete lõikes või testiti näiteks õpilasi kolm korda ja töötajaid kaks korda. Koolides, kus testiti õpilasi enam kui kolm korda, tehti lisatestimisi õppekäigule läinud õpilastele. Andmed hõlmavad nii koolis kui ka kodudes toimunud testimisi ning põhinevad koolide poolt täidetud küsimustiku vastustel.
Haridus- ja teadusministeerium jätkab senise testimismudeliga veel järgmisel nädalal ning seejärel otsustatakse edasine kiirtestimise korraldus vastavalt olukorrale.
