Juuli lõpu seisuga oli eelarvepuudujääk 391 miljonit eurot, mis moodustab rahandusministeeriumi viimase prognoosi järgi 1 protsendi aastasest oodatavast SKPst.
Helin Kütt, fiskaalpoliitika osakonna analüütik
Valitsussektori tasanditest olid kulud tuludest suuremad keskvalitsuses. Kohalikud omavalitsused ning sotsiaalkindlustusfondid olid juuli lõpuks ülejäägis. Valitsussektori puudujääk tervikuna oli möödunud aasta algusega võrreldes 342 miljoni euro võrra suurem keskvalitsuse halvema eelarveseisu tõttu.
Keskvalitsus (peamiselt riigieelarve) oli juuli lõpus 608 miljoni euro suuruses eelarvepuudujäägis, mis oli aasta varasemaga võrreldes 363 miljoni võrra suurem aeglustunud maksutulude kasvu ning kulude kiirema kasvutempo tõttu. Seitsme kuu kokkuvõttes on enim kasvanud toetused, peamiselt sotsiaaltoetused, ning finantskulud. Juulis suurenes keskvalitsuse puudujääk 43 miljoni euro võrra nii maksutulude kui mittemaksuliste tulude vähenemise tõttu.
Sotsiaalkindlustusfondide sektori, ehk Tervisekassa ja Töötukassa, eelarvepositsioon oli juuli lõpu seisuga 116 miljoni euro suuruses ülejäägis. Tervisekassaeelarvepositsioon paranes juulis suurenenud tulude, sh riigieelarve tegevustoetus, tulemusel 37 miljoni euro võrra ulatudes 105 miljoni euroni, mida on aasta varasemaga võrreldes 26 miljoni võrra enam. Töötukassa jõudis juuli lõpuks 11 miljoni euro suuruse ülejäägini, mis jääb aasta varasemale tulemusele siiski 3,5 miljoniga alla. Halvem eelarvepositsioon tuleneb aasta varasemaga võrreldes suuremast töötusest. Juuli lõpus oli registreeritud töötuid ligi 50 700, mis on 3 600 inimese võrra rohkem kui aasta varem. Kevadel oli registreeritud töötus kerges langustrendis, kuid suvel on püsinud muutumatuna.
Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk ulatus juuli lõpuks 101 miljoni euroni, mis on 2 miljoni euro võrra aastatagusest väiksem. Vaatamata heale füüsilise isiku tulumaksu laekumisele, eelarvepositsioon juulis veidi halvenes tulenevalt suurenenud kuludest.
Riigieelarve kogukulu suurenes juulis peamiselt kodumaiste toetuste, edasiantud maksutulude ja välismaiste toetuste vahendamise kasvu tõttu
Riigieelarveliste asutuste kogukulu suurenes juulis eelneva aasta juuliga võrreldes 214,1 miljonit eurot ehk 19,9%, mistõttu juuli kogukulude mahuks oli 1,29 miljardit eurot. Kuludest suurenesid enim kodumaised toetused, edasiantud maksutulud ja välismaised toetused.
Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantava maksutuluta, suurenesid juulis 683 miljonilt eurolt 853,3 miljoni euroni ehk 170,3 miljonit eurot eelneva aasta juuniga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 24,9%. Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud suurenesid juulis peamiselt sotsiaaltoetuste ja kodumaistest vahenditest tehtud tegevuskulude finantseerimise kasvu tõttu.
Kodumaiseid toetuseid anti riigieelarveliste asutuste poolt juulis 99,1 miljoni euro võrra ehk 20,3% enam eelneva aasta sama ajaga võrreldes. Kodumaistest toetustest suurenesid sotsiaaltoetused 47,7 miljonit eurot, tegevustoetused 23,0 miljonit eurot, kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 21,1 miljoni eurot ja kodumaised investeeringutoetused 7,4 miljonit eurot. Sotsiaaltoetustest kasvasid vanaduspensionid 29,3 miljonit eurot, paljulapselise pere toetus 9,4 miljonit eurot, lapsetoetus 5,4 miljonit eurot ja ennetähtaegne vanaduspension 2,3 miljonit eurot. Pensionid on kasvanud keskmisest kiiremini käesoleva aasta jaanuaris toimunud erakorralise 20 euro suuruse pensioni baasosa tõusu tõttu ja keskmise pensioni tulumaksuvabastuse tõttu. Peretoetuste kasvu põhjuseks on veebruaris jõustunud seadusemuudatused, mille kohaselt esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema lapse toetus tõusis 80 euroni kuus, lasterikka pere toetus 3 kuni 6 lapse puhul 650 euroni kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 850 euroni kuus. Tegevustoetustena eraldati kohalikele omavalitsustele juulis toetusfondi vahendeid 18,2 miljoni euro võrra rohkem kui eelneval aastal samal ajal. Kodumaist sihtfinantseerimist tegevuskuludeks kasvatasid juulis enim Töötukassale eraldatud töövõimetoetus, Tervisekassale antud toetused vaktsineerimise teenuse osutamiseks ja Ukraina sõjapõgenikega seotud kulude katteks ning kultuurivaldkonna toetused.
Välismaiseid toetuseid vahendasid riigieelarvelised asutused juulis 30 miljoni euro eest rohkem kui eelneva aasta juulis, mis teeb aastaseks kasvutempoks 96,5%. Aastaga vahendati välismaiseid investeeringutoetuseid 15,3 miljoni euro võrra ja välismaiseid tegevustoetuseid 14,7 miljoni euro võrra rohkem kui eelneval aastal. Välismaistest investeeringutoetustest suurenesid enim vahendatud toetused Transpordiametile ja AS Eesti Raudteele raudtee rekonstrueerimiseks või uuendamiseks ning maaelu arengukava meetmete ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014-2020 raames PRIAle vahendatud toetused.
Majandamiskulude aastane kasv, juulis 5,8% ehk 4,1 miljonit eurot, tulenes peamiselt kaitseotstarbeliste kulutuste suurenemisest. Möödunud aasta juuliga võrreldes kulutati rohkem tänavu juulis laskemoona soetamiseks (3,8 miljonit euro võrra), kaitseotstarbelise varustuse hoolduseks ja remondiks (1,7 miljoni euro võrra) ning muu kaitseotstarbelise varustuse ja materjalide hankimiseks (1,3 miljoni euro võrra). Viimasest peamise osa moodustas individuaalvarustuse hankimine. Kütuse kulud on suurenenud aastaga õhu- ja maismaasõidukitele 4,9 miljoni euro võrra. Majandamiskuludest on vähenenud juulis võrreldes eelneva aasta sama ajaga kulutused raviteenuste osutamiseks 1,5 miljoni euro võrra, kuna eelmisel aastal sisaldusid veel kuludes koroonaviiruse vastaste vaktsiinide ja ravimite soetamine. Kulud muudele sotsiaalteenustele on aastaga vähenenud 4,9 miljoni euro võrra sõjapõgenike majutuse ja toitlustamise kulude languse tõttu. Elektrihinna madalam tase on vähendanud riigieelarveliste asutuste elektrikulusid aastaga 1,4 miljoni euro võrra.
Tööjõukuludeks kasutati juulis võrreldes eelneva aasta sama ajaga 18 miljoni euro võrra enam riigieelarve vahendeid, mistõttu tööjõukulude aastane kasv oli 19,3%. Tööjõukulude kasvu peamiseks põhjuseks on käesoleva aasta alguses õpetajate, siseturvalisuse eest seisvate töötajate ja kultuuritöötajate palgafondi suurendamine 15% võrra ja täiendav palgafondi 5 %line kasv riigieelarvelistes asutustes.
Investeeringuid tegid riigieelarvelised asutused juulis võrreldes eelneva aasta sama ajaga 15 miljoni euro võrra rohkem, mis teeb aastaseks kasvutempoks 32,8%. Investeeringud suurenesid esialgsetel andmetel õppehoonete ehitamiseks, idapiiri väljaehitamiseks ja liitlaste taristule tehtud kulude kasvu tõttu.
Muudest tegevuskuludest peamise osa moodustavad edasiantud maksutulud. Edasiantud maksutulud kasvasid juulis 35,2 miljoni euro võrra kasvutempoga 10,5% aastas peamiselt suurema füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu tasumise, töötuskindlustusmaksete ning kogumispensioni fondidesse suunatud maksete kasvu tõttu.
