Kui oled lapseootel, mõtled ilmselt palju sellele, kuidas pereelu pärast lapse sündi muutub. Eesti riik toetab lapsevanemaid mitme peredele ja lastele mõeldud toetuse ja vanemahüvitise abil. Sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste teenuse juht Kadri Kaabel selgitab lähemalt, millised pere- ja vanemahüvitised kaasnevad lapse sünniga ning kuidas neid mugavalt kasutada.
Rahvusvaheliselt paistab Eesti silma ühe kõige heldema vanemahüvitise süsteemiga, kus vanem võib lapsega koju jääda lapse kolmeaastaseks saamiseni, mille jooksul on perel võimalik kasutada kuni 605 päeva vanemahüvitist.
Vanemahüvitist ja peretoetusi maksab sotsiaalkindlustusamet (SKA).
Peale lapse sündi ja nime registreerimist rahvastikuregistris saadab SKA vanematele perehüvitiste pakkumuse.
Kõige lihtsam ja mugavam on teha toimingud SKA iseteeninduses: iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee.
Mis on vanemahüvitis ja miks see oluline on?
Vanemahüvitise eesmärk on tagada last kasvatavale vanemale asendussissetulek, mis annab perele võimaluse pühenduda esimestel aastatel rohkem lapse kasvatamisele, muretsemata liigselt majandusliku toimetuleku pärast.
Hüvitist saab vanem, kes elab ja kasvatab last Eestis, ning seda makstakse ka juhul, kui vanem ei olnud enne lapse sündi tööga hõivatud. Töösuhte olemasolu mõjutab eelkõige hüvitise suurust ja kestust.
Kui vanem töötab või töötas välisriigis, tuleb sellest SKA-d teavitada, kuna perel võib olla õigus hüvitisele välisriigis.
Vanematel on võimalus otsustada, kes, kui kaua ja millises mahus hüvitist kasutab. Taotlema seda üldjuhul ei pea, sest pärast lapse sündi ja nime registreerimist saadetakse vanematele automaatselt pakkumus.
Vanemahüvitisi on kolme liiki:
- ema vanemahüvitis
- isa vanemahüvitis
- jagatav vanemahüvitis
Milliseid peretoetusi on lapse sünni järel võimalik saada?
Peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine.
SKA makstav sünnitoetus on ühekordne hüvitis, mida makstakse lapse sünni korral.
Ka paljud omavalitsused maksavad peredele lapse sünni puhul toetust, mis ei sõltu riiklikust sünnitoetusest. Üldjuhul on selle saamiseks vaja esitada elukohajärgsele omavalitsusele taotlus.
Lapsetoetus on igakuine hüvitis, mida makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni.
Lasterikka pere toetus on igakuine hüvitis, mida saab inimene, kelle peres kasvab kolm või enam lapsetoetust saavat last.
Üksikvanema lapse toetus on igakuine hüvitis, mida makstakse lapse eest, kellel puudub rahvastikuregistris teine vanem või teine vanem on ametlikult teadmata kadunud või tagaotsitav. Võib maksta kuni lapse 19-aastaseks saamiseni.
Laste eest, kes 19-aastaseks saamise sünnipäeva seisuga õpivad ega ole veel keskharidust omandanud, on võimalik lapsetoetust saada kuni kooliaasta lõpuni või kooli katkestamiseni.
Peretoetuste saajat on võimalik vanemate kokkuleppel vahetada. Sellest peavad mõlemad vanemad SKA-d kirjalikult teavitama. Peretoetuste saaja vahetuse saab teha kõige varem kokkuleppe saavutamisele järgmisest kuust.
Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, saab SKA kaasata lapse tegeliku kasvataja tuvastamiseks omavalitsuse.
Ema vanemahüvitis
Ema vanemahüvitise eesmärk on anda lapse ilmale toonud naisele aega uue ilmakodanikuga tutvumiseks ja sünnitusest taastumiseks.
Töötav ema
Kui naine on enne lapse sündi Eesti tööandja juures töösuhtes ja ravikindlustatud, on tal õigus saada sada päeva ema vanemahüvitist:
- kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva
- 30 päeva alates eeldatavast sünnikuupäevast
Oluline teada
- hüvitist makstakse emapuhkuse ajal, sellel ajal töötada ei tohi
- päevad tuleb kasutada järjest
- ema võib kasutada kõik 100 päeva või vähem. Kasutamata päevad kantakse teatud juhtudel üle vanemahüvitise päevadesse
Ema saab 80 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva SKA-lt pakkumuse, kus saab valida sobiva alguskuupäeva. Kui valitud päev on 31–70 päeva enne eeldatavat sünnikuupäeva, lisatakse kasutamata päevad jagatava vanemahüvitise kogupäevade hulka. Kui algus on hilisem (30 päeva või vähem), siis neid päevi üle ei kanta.
Pakkumuse kinnitamisel tuleb esitada tööandja e-posti aadress, et SKA saaks edastada emapuhkuse info.
Kui ema on veel eelmise lapsega vanemapuhkusel, kuid soovib kasutada uue lapsega emapuhkust, võib ta tööandja juures vanemapuhkuse lõpetada 1 päev enne uue emapuhkuse algust.
Vanemapuhkuse lõpetamise ja emapuhkuse alustamise soovist tuleb oma tööandjat teavitada vähemalt 30 päeva ette.
Emapuhkusel oldud aja eest kogunevad tööandja juures põhipuhkuse päevad.
Mittetöötav ema
Kui emal ei ole lapse sünni hetkel töösuhet, siis on temal õigus saada ema vanemahüvitist 30 päeva alates lapse sünnist.
Lapse sünni hetkel vanemapuhkusel olev ema loetakse mittetöötavaks, kuna tema töösuhe on peatunud olekus.
Isa vanemahüvitis
Isa vanemahüvitis eesmärgiks on anda isale võimalus veeta lapse esimestel eluaastatel rohkem aega perega koos sissetulekus kaotamata.
Sellele on õigus lapse isal või samasoolises peres teisel vanemal, kes ei ole lapse ema.
Hüvitist võib kasutada nii töötav kui mittetöötav isa. Selle kestus on 30 päeva ning seda võib kasutada paindlikult kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kõige varasem aeg hüvitise kasutamiseks on 30 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva.
Kõige lihtsam on hüvitise perioodi planeerida SKA iseteeninduses ning seda võib teha teile sobival ajal.
Töötav isa
Hüvitist makstakse isapuhkusel oldud aja eest, sellel ajal töötada ei tohi.
Planeerimisel tuleb esitada tööandja e-posti aadress, kuhu saadetakse teavitus. Tööandjal on 5 päeva aega, et perioodiga mittenõustumisest teada anda.
Soovitatav on tööandjat puhkuse soovist teavitada vähemalt 30 päeva ette.
Planeerimine enne lapse sündi
Kui isa soovib hüvitist kasutada enne lapse sündi, tuleb planeerimisel sisestada ema isikukood, kuna enne lapse registreerimist rahvastikuregistris puudub SKA-l lapse isa info. Ema saab teavituse planeeritud perioodi kohta ning tal on 5 päeva aega SKA-d teavitada, kui tehtud planeering ei ole korrektne.
Kui isa kasutab hüvitist enne lapse sündi, makstakse see välja pärast seda, kui laps on sündinud ja rahvastikuregistrisse registreeritud.
Jagatav vanemahüvitis
Jagatavat vanemahüvitist võivad kasutada ema, isa või teine vanem siis, kui on ära kasutatud ema või isa vanemahüvitise päevad. Vanemad saavad seda kasutada kordamööda või osaliselt samaaegselt. Hüvitist saavad nii töötavad kui mittetöötavad vanemad ning tööga jätkamine ei välista selle saamist.
Kui vanem ei soovi lapse sünni järel tööle naasta, on tal õigus kuni lapse 3-aastaseks saamiseni jääda tööandja juurest vanemapuhkusele.
Ema saab vanemapuhkust alustada pärast emapuhkuse lõppu.
Vanemapuhkuse soovist peab töötaja teavitama enda tööandjat ise ja vähemalt 30 päeva ette. Vanemapuhkusel viibimise ajal tööandja puhkusepäevi ei arvesta.
Kes saab hüvitist?
- Kui üks vanematest on vanemapuhkusel, on tema hüvitise saaja
- Kui kumbki vanematest ei ole vanemapuhkusel, peavad vanemad kokku leppima, kes jääb lapsega koju ja saab hüvitist
Hüvitist saav vanem on riigi poolt ravikindlustatud. Kui hüvitist saab töötav vanem, kuid kodus on mittetöötav vanem, jääb viimane ravikindlustuseta ning pere peab mõtlema, kuidas tema kindlustus tagada.
Kui pikk on hüvitise periood?
Jagatava vanemahüvitise päevade arv sõltub sellest, kas ema enne lapse sündi töötas või mitte:
- töötav ema: 475–514 päeva
- näide: kui ema alustas hüvitise kasutamist 35 päeva enne eeldatavat sünnikuupäeva, on päevi 510
- kui alustas 30 või vähem päeva enne sünnitust, on päevi alati 475
- mittetöötav ema: 515 päeva
Päevi saab kasutada paindlikult kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kui neid kasutada järjest alates õiguse tekkimisest, jätkub hüvitist üldjuhul keskmiselt kuni lapse 1,5-aastaseks saamiseni.
Planeerimine ja kasutamine
Kui vanemahüvitis esmakordselt määratakse, planeeritakse kõik päevad järjestikku. Igakuise väljamakse suurus sõltub sellest, kui palju oli eelmisel kuul päevi ja kui suur on vanema päevamäär.
Soovi korral saab jagatava vanemahüvitise päevi ise planeerida. Seda saab mugavalt teha SKA iseteeninduses. Hüvitist makstakse ainult nende päevade eest, mis olite eelmisel kuul planeerinud.
Näide
Kui vanem planeerib vanemahüvitist 1.–10. oktoobrini (10 päeva) ning päevamäär on 30 eurot, siis novembris makstakse talle 300 eurot (bruto).
Oluline on, et kõik päevad oleksid kasutatud enne lapse 3-aastaseks saamist.
Saaja vahetus
Jagatava vanemahüvitise saajat saab vahetada, kuid seda saab teha alates uuest kuust. Võimalik pole näiteks selline juhtum, kus ema on saaja 01.01.–14.10.2026 ning teine vanem sooviks saaja olla alates 15.10. Teine vanem võib hüvitist saama hakata alates 01.11.2026. Esmakordset vahetust on võimalik teha iseteeninduses, järgmised vahetused juba SKA iseteeninduse suhtluse kaudu.
Ravikindlustus on sellisel juhul kehtiv eelmisele saajale määramise lõppemisest 30 päeva ning uus saaja saab ravikindlustuse alates talle tehtud hüvitise määramisest.
Koos kasutamine
Vanemad võivad jagatavat vanemahüvitist samaaegselt kasutada kuni 60 päeva. Selleks peab:
- perel olema piisavalt jagatava vanemahüvitise päevi alles,
- olema isa vanemahüvitise päevad kasutatud.
Näide
Ema on vanemahüvitise saaja. Vanemahüvitise päevi on perel alles 70. Isal on soov kasutada samaaegselt emaga 30 päeva. Vanemahüvitise Emale jääb alles kasutada 40 päeva. Lüheneb ka emale määratud hüvitise periood: kui algselt pidi see lõppema 30.11.2026, lõpeb see nüüd 31.10.2026.
Isa saab hüvitist, kuid talle ravikindlustus ei laiene.
Planeerida saab iseteeninduses.
Koos kasutamine on hea tööriist, mida kasutada, kui laste vanusevahe on selline, kus kahe lapse eest saadavad vanemahüvitised võivad kattuda.
Vanemahüvitise suurus ja maksmine
Vanemahüvitis arvutatakse varasema keskmise tulu alusel. Arvesse lähevad need tulud, millelt on makstud sotsiaalmaks ja mis on teenitud kindlal perioodil enne lapse sündi või eeldatavat sünnikuupäeva:
- töötava ema vanemahüvitise puhul lähtutakse lapse eeldatavast sünnikuust
- mitte töötava ema, isa ja jagatava vanemahüvitise puhul lapse tegelikust sünnikuust
Aluseks olevast kuust arvutatakse 9 kuud tagasi ning sellele eelneva 12 kuu tuluandmete põhjal leitakse päevamäär.
Oma eeldatava päevamäära saab arvutada Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses oleva vanemahüvitise kalkulaatori abil.
Vanemahüvitise suurus on individuaalne. Erinev võib olla ka emale määratud ema vanemahüvitis ja hilisem jagatav hüvitis.
Miinimummääras vanemahüvitist makstakse nendele vanematele, kellel alusperioodil puudus tulu.
Alampalgamääras vanemahüvitist makstakse nendele vanematele, kellel alusperioodi keskmine 1 kuu tulu oli väiksem kui lapse sünniaastal kehtiv alampalk.
Maksimummääras vanemahüvitist makstakse nendele vanematele, kellel alusperioodi keskmine 1 kuu tulu oli suurem kui lapse sünniaastal kehtiv ülempiir.
Maksmine
Vanemahüvitis makstakse välja iga kuu 8. kuupäeval vastavalt eelmisel kuul planeeritud päevade arvule. Hüvitis on tulumaksuga maksustatav ning sellelt saab kasutada tulumaksuvabastust.
Peretoetused makstakse välja iga kuu 8. kuupäeval sama kuu eest ning ei ole tulumaksuga maksustatav.
Töötamine ja vanemahüvitis
Eestis on lubatud töötada jagatava vanemahüvitise saamise ajal.
Alates 01.01.2026 planeeritud vanemahüvitise puhul me enam saadud tulu arvesse ei võta, kuna sellest kuupäevast rakendus perehüvitiste seaduse muudatus, mis lubab teenida piiramatut tulu jagatava vanemahüvitise saamise ajal.
Järjestikused lapsed
Vanemahüvitise süsteem toetab järjestikuste laste sündi. Kui laste vanusevahe on kuni 3 aastat, saab uue lapse hüvitise arvutamisel kasutada eelmise lapsega teenitud suuremat tulu, sest nii ei vähene pere sissetulek. Seda võimalust saab kasutada iga järgmise lapsega.
Pakkumuse koostamisel arvestatakse juba automaatselt perele kasulikumat varianti ning päevamäär arvutatakse kõrgema tulu alusel.
Kui laste vanusevahe on vähemalt 1 aasta ja 6 kuud, saab üldjuhul kasutada maksimaalselt ära mõlema lapse vanemahüvitised.
Kui laste vanuse vahe on väiksem, siis võib juhtuda, et perel on tekkinud õigus hüvitisele nii eelmise kui ka uue lapse eest.
Sellises olukorras tuleb valida, kumma lapse eest vanemahüvitist saada soovite. Soovitatav on valida uue lapsega hüvitise saamine.
Vanema lapse vanemahüvitise päevasid enam hiljem kasutada ei saa, mis tõttu on võimalusel hea teha vanema lapse vanemahüvitisega koos kasutamist.
Pakkumus – mis see on?
Pakkumus on SKA poolt tehtav automaatne perehüvitise pakkumine. See saadetakse mõlemale vanemale Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusse hiljemalt 5 päeva jooksul pärast lapse nime registreerimist.
Pakkumuse saavad vanemad, kellel on Eestis registreeritud elukoht rahvastikuregistris ning välisriigi kodanikel ka kehtiv elamisluba. Teavitus saadetakse rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressile.
Pakkumusel kuvatakse kaartidena
- hüvitised, millele võib olla õigus;
- vastavad summad;
- õigustatuse perioodid:
Vanem teeb oma valiku, lisab vajadusel tulumaksuvaba summa ja pangakonto ning seejärel saab pakkumuse kinnitada.
Õigus vanemahüvitisele ja peretoetustele on vanemal, kes
- omab lapse suhtes hooldusõiguseid
- elab ja kasvatab last Eestis
- omab Eesti kodakondsust või elamisluba
- ei tööta välisriigis
Kui te ei ole kindlad, kas teil on pakkumusel olevatele hüvitistele õigus või andmed ei ole õiged, ärge pakkumust kinnitage, vaid andke sellest teada iseteeninduse kaudu.
Välisriigis töötamine
- Kui üks vanem töötab Euroopa Majanduspiirkonna riigis või Šveitsis ja teine elab lapsega Eestis, kuid ei tööta, on hüvitiste esmaõigus sellest riigis, kus vanem töötab.
- Kui mõlemad vanemad töötavad väljaspool Eestit, on perehüvitiste saamise õigus töötamise riigis.
Oluline on teavitada sotsiaalkindlustusametit, kui vanem elab või töötab välisriigis. Koos teise riigi vastava ametiga selgitame välja, millisest riigist on perel hüvitiste saamise õigus. Teavitamata jätmisel võib juhtuda, et hüvitisi makstakse perele, kellel selleks õigust ei ole ning perel võib tekkida kohustus enammakstud summad tagasi maksta.
Loe teisi uudiseid SIIT
