Toitude, sealjuures eelkõige toidulisandite (nt vitamiinid, mineraalained jne) pakendil ja reklaamis võime kohata väiteid, mis rõhutavad nende söömise ja hea tervise vahelist seost või annavad teavet neis sisalduvate tervisele kasulike ainete kohta. Väiteid, mis on seotud toitumisalase mõjuga, nimetatakse toitumisalasteks väideteks; neid, mis on seotud füsioloogilise mõjuga, aga tervisealasteks väideteks.
Rõhutada tuleb, et toitumis- ja tervisealaste väidete esitamine on vabatahtlik ning neid lisatakse toodetele eelkõige ostma meelitamiseks. Selleks, et tegu poleks tarbijat eksitava turundusvõttega, peavad need väited olema teadusuuringutega tõestatud ja saanud kasutamiseks loa Euroopa Komisjonilt, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Külli Johanson.
Toitumisalased väited
Toitumisalane väide annab mõista, et toidul on kasulikud omadused selle toitaine-, muude ainete või energiasisalduse tõttu. Toitumisalased väited on näiteks “väherasvane”, “kiudaineallikas”, “lisatud C-vitamiiniga” ja “oomega-3-rasvhapetega”. Sellistele väidetele on kehtestatud ranged kasutustingimused, nt vähesoolane kaste võib sisaldada kõige enam 0,3 g soola 100 g kastme kohta ja väherasvane kohupiim võib sisaldada kuni 3 g rasva 100 g kohupiima kohta. Soola ja rasva täpse koguse toidus leiad pakendil esitatud toitumisalasest teabest.
Kui väide käib tootes sisalduva vitamiini või mineraalaine kohta, siis peab tootja esitama toitumisalases teabes ostjale väitega seotud toitaine koguse ja lisaks ka protsentides selle, kui suure osa see kogus moodustab täiskasvanud inimese päevasest keskmisest võrdluskogusest. Kuigi märgistuselt saame teada vitamiini või mineraalaine ligikaudse protsendi päevasest keskmisest kogusest 2000 kcal energiatarbimise korral, ei ole see üks ühele kooskõlas riiklike toitumissoovitustega. Näiteks Eesti toitumissoovituste kohaselt peaksid Eesti inimesed tarbima D-vitamiini päevas 10 µg ehk kaks korda rohkem Euroopa Liidu määruses antud võrdluskogusest (5 µg), eakad isegi 20 µg päevas.
Tervisealased väited
Väiteid, mis loovad seose konkreetse toidu söömise ja tervise vahel, nimetatakse tervisealasteks väideteks. Toidu kohta võib esitada üksnes neid tervisealaseid väiteid, mis on läbinud Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teadusliku hindamise ja on lisatud turule lubatud väitena Euroopa Komisjoni väidete registrisse.
Lubatud on nt järgmised tervisealased väited: “raud aitab vähendada väsimust ja kurnatust”, „vitamiin C suurendab raua imendumist“, “kaltsium ja vitamiin D aitavad hoida luid normaalsetena”, “tsink aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele“.
Juba heakskiidetud väiteid võivad kasutada kõik käitlejad, kui taotleja ei ole esitanud konfidentsiaalsete andmete kaitse taotlust. Kui ettevõte soovib kasutama hakata uut väidet, peab ta seda põhjendama teadusuuringutega ning taotlema väitele loa. Lubatud tervisealased väited käivad üldjuhul konkreetse toitaine kohta, mis tähendab, et kasulikku mõju ei saa omistada üldisemalt seda toitainet sisaldavale toidule.
Väitest peab selguma, millisest toitainest kasulik mõju tervisele tuleneb. Näiteks päevalilleseemnete pakendil saaks esitada nende seleenisisalduse ja lisada väite „seleen aitab hoida juukseid normaalsena“, kuid seda ei saa laiendada seleeni sisaldavale toidule ega öelda „päevalilleseemned aitavad hoida juukseid normaalsena“.
Üksikuid lubatud väiteid on siiski ka toidu kohta, nt „kuivatatud ploomid aitavad kaasa normaalsele sooletalitlusele“ ja „kreeka pähklid aitavad kaasa veresoonte elastsemaks muutmisele“. Nende väidete kasutamisel tuleb inimesi teavitada, et kasulik toime avaldub siis, kui päevas süüakse 100 g kuivatatud ploome või 30 g kreeka pähkleid.
Mõnele tootele omistatakse tervistavat mõju, kuid märgistuselt ei selgu, millist kasulikku ainet ja kui palju see toode sisaldab ning kui palju tuleb seda tarbida. Tänapäeval ei tohi toidu puhul kasutada väiteid, mille hea mõju ei ole tõestatud või mõju kohta pole piisavalt teaduslikke andmeid. Seetõttu ei ole lubatud märgistusel välja tuua väiteid probiootiliste bakterite soodsa mõju kohta, kuna see sõltub paljuski igaühe soolestiku bakterikooslusest.
Taimede kohta esitatavad väited
Kuigi lubatud väidete registrist ei leia praegu veel väiteid taimede või taimsete ainete kohta, võivad ettevõtted kasutada neid väited, mis on esitatud EFSA-le hindamiseks ja mille toime puhul lähtutakse traditsioonilise kasutamise kogemustest. Seega on lubatud kasutada nt väiteid „küüslauk aitab hoida vere kolesteroolitaset normaalsena“, „kaneel aitab hoida vere glükoositaset normaalsena“ ja „kummel sisaldab antioksüdante, antioksüdandid kaitsevad vabade radikaalide eest“. Rahvameditsiinis tuntud taimi ei ole siiski põhjalikult ja kliiniliselt uuritud, kuna eeldatakse, et traditsiooniline kasutus on kasuliku toime piisav tõend.
Toit ei ole ravim!
Toidule, sh toidulisanditele ei ole lubatud omistada haigusi ravivaid, ennetavaid või leevendavaid omadusi. Näiteks on keelatud väited “ravib osteoporoosi”, “hea akne korral”, “põletikuvastane”, “vähendab südame isheemiatõve riski”. Selliseid väiteid saab esitada ainult ravimitel. Kui toidu või toidulisandi reklaamis on väiteid, mida esitatakse tavaliselt ravimipakendil, siis tasub suhtuda neisse kriitiliselt.
Toidu reklaamimiseks on lubatud kasutada vaid haigestumise riski vähendamisele viitavaid väiteid, mis on leidnud kinnitust ka teadusuuringutega. Need on väited, mis annavad mõista, et toidu või selle koostisosa tarbimine vähendab oluliselt mingisse haigusesse haigestumise mingit riskitegurit.
Näiteks müüakse Eestis ja mujal taimsete steroolidega margariini, millel on heakskiidetud tervisealane väide: “Taimsete steroolide puhul on tõestatud vere kolesteroolitaset vähendav toime. Vere kõrge kolesteroolitase on südame isheemiatõve tekkimise riskitegur”. Selliste väidete puhul on oluline fakt, et haigustel on palju riskitegureid ja ühe riskiteguri muutmisel võib, aga ei pruugi olla kasulikku mõju.
Mida arvata, kui leiad pakendilt väite „Tervisesõber“? Kus tasuks veel kriitiliselt mõelda?
Kui näed pakendil üldist tervisealast väidet, nt „Südamesõber“ või „Tervise heaks“, siis tasub otsida pakendilt täpsemat teavet, mille poolest on toode hea südamele või tervisele. Selliseid üldiseid tervisealaseid väiteid võib esitada üksnes koos viitega konkreetsele ainele toidus ja selle toimele. Võib-olla sisaldab toit märkimisväärses koguses vitamiini B1, mis toetab südame tervist, ja lisatud on täpsem tervisealane väide „vitamiin B1 aitab kaasa normaalsele südametalitlusele“. Iseasi, kas vitamiin B1 on see aine, mille pärast selle toote kasuks otsustad ̶ võib-olla eeldasid, et tootes on veel teisigi kasulikke aineid.
Viimasel ajal pööravad aina enamad tähelepanu immuunsüsteemi tugevdamisele, mis väljendub kas sportimises, mingite toitude eelistamises või hoopis toidulisandite kasutamises. Kuna toitumine peaks olema tasakaalustatud ja mitmekesine, siis tasub suhtuda kriitiliselt erinevatesse reklaamlausetesse.
Toidulisanditele ja nn väetoitudele omistatakse vahel ka selliseid tervistavaid omadusi, mis ei ole tõendatud. Siiani ei ole heaks kiidetud ühtegi tervisealast väidet nt aminohapete, glükoosamiini ega koensüüm Q10 kasulike omaduste kohta ning teaduslikult pole tõestatud, nagu must pässik ehk chaga (kõnekeeles tuntud ka kui kasekäsn, mis on aga tegelikult teine seeneliik) soodustaks mürgiste ainete eritumist organismist ja oleks immuunsüsteemi tugevdava toimega. Selliste väidete puhul on tegemist tarbija petmisega.
Mis kaasneb väidete esitamisega?
Väited panevad inimesi uskuma, et konkreetne toode on tervislikum kui sarnane toode ilma väiteta – seega mõjutavad need tarbijate valikuid. Väidete kasutamisele kehtestatud rangete nõuete eesmärk on kaitsta tarbijaid eksitava ja vale info eest, kuid ka selles vallas on veel arenguruumi.
Toitumis- ja tervisealased väited peaksid olema lubatud üksnes nende toodete puhul, mis ka oma üldise toitainelise väärtuse poolest toetavad tervislikku toitumist. Mõnikord võime näha mõne ülitöödeldud toidu pakendil väiteid toitainete sisalduse kohta, nt „Limonaad C-vitamiiniga“; need aga ei muuda sellist tervist mittetoetavat toodet kuidagi kasulikumaks, küll aga hinna poolest kallimaks.
Selle olukorra muutmiseks on vajalik panna paika toidu toitainelise koostise põhijooned ehk piirmäärad, millisel juhul tohib toidule väiteid lisada. Asjakohase määruse eelnõu avaldatakse 2022. a lõpus. Seni pead aga tarbijana olema väga tähelepanelik. Kindlasti tasub väitega toitu ostes vaadata selle 100 g või 100 ml toitumisalast teavet, et saada teada, kui palju rasva, soola või suhkruid toode sisaldab. Võib-olla jätad siis ostmata nt vitamiinidega rikastatud hommikusöögibatooni, mille 100 grammis on suhkruid 30 g, või valgurikka snäki, mis on suure soolasisaldusega. Teadlikud valikud aitavad kindlasti tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise saavutamisele paremini kaasa kui ilusate reklaamlausete ajendil tehtud emotsioonostud.
Ka toidu kaubamärk, marginimetus või väljamõeldud nimetus võib olla tõlgendatav toitumis- või tervisealase väitena, kui see jätab mulje, nagu toidul oleks kasulikud toitainelised omadused või seos tervisega. Selliste kaubamärkide ja nimetuste kasutamise üleminekuaeg on nüüdseks lõppenud, s.t kui tootja soovib nende esitamist jätkata, siis peab ta tootele lisama ELi väidete määruse kohase teabe, eelkõige teabe toidu kasulike toitaineliste või füsioloogiliste mõjude kohta.
Hinda kriitiliselt igat märgistusel, e-poes või reklaamis esitatud väidet, et mitte langeda paljulubava reklaamteksti lõksu. Toitumine on kui üks tervik, mis peab olema võimalikult tasakaalustatud ja mitmekesine.
Tasakaalustatud toit sisaldab piisaval hulgal omavahel tasakaalus olevaid toitaineid, nagu valgud, rasvad, süsivesikud, kiudained, vitamiinid ja mineraalaineid.Isegi kui tarbitav toit sisaldab mingit kasulikku ainet suures koguses, tasub samal ajal jälgida enda üldist toitumist hindamaks, kas saad toiduga piisavalt kiudaineid ning kõiki vajalikke mineraalaineid ja vitamiine.
Soovitused tarbijale
– Tervise jaoks on oluline, kui sageli ja millistes kogustes Sa konkreetset toitu pikaajaliselt sööd.
– Ülitöödeldud toidud annavad küll energiat, aga vähem vajalikke toitaineid.
– Uuri märgistust või lisateavet – kas toitumis- või tervisealase väitega seotud toitaine või muu aine kogus on esitatud?
– Säilita kriitikameel reklaamtekstide suhtes, mis lubavad liiga palju või mille sõnum on ebamäärane.
– Toit ei ole ravim ̶ haiguste ennetamisele, ravimisele ja leevendamisele viitavad väited peavad jääma üksnes ravimitele või ka traditsioonilistele taimsetele ravimitele.
Allikas. Maablogi
