Rendin on viimastel aastatel muutunud Eesti üüriturul märkimisväärseks tegijaks. Platvorm lubab lahendust, mis kõlab ideaalselt: üüri ilma tagatisrahata, mugavalt ja turvaliselt. Üürileandjale lubatakse kaitset ja kindlustust, üürnikule aga võimalust vältida suurt algkulu. Kuid kui arvutada reaalseid summasid ja vaadata, kuidas süsteem tegelikult toimib, selgub, et see “ilma tagatisrahata” mudel on pikas plaanis üürnikule hoopis kulukam.
Tagatisraha asemel igakuine kindlustus – väike summa, suur kulu
Rendin asendab traditsioonilise tagatisraha igakuise teenustasuga. Tavaliselt on see umbes 2–2,5% üürisummast. Kui võtta keskmine üür Eestis – näiteks 500 eurot kuus –, tähendab see 20-eurost lisakulu iga kuu. Rendini ametlikul lehel on kirjas, et üürileandja maksab 10 € ja üürnik 10 €, kuid tegelikus praktikas kannab selle kulu enamasti täielikult üürnik. Seda on näha sadades kuulutustes, kus lisatakse juurde märge “Rendiniga üürimisel lisandub 20 € kuus”.
Kui üürnik maksab 20 € kuus, siis aasta jooksul teeb see 240 €, ja kolme aastaga 720 €.
Võrdluseks: tavalise üürilepingu puhul oleks üürnik maksnud ühe kuu tagatisraha – 500 €, mille ta lepingu lõpus tagasi saab, kui kõik on korras. Rendini puhul aga see raha ei tule kunagi tagasi, sest tegemist on püsiva kindlustustasuga.
Teisisõnu, kolme aastaga maksab üürnik 220 € rohkem kui ta oleks maksnud tavapärase tagatisrahaga. Ning pärast kolme aastat maksab ta endiselt edasi.
Turundus mängib psühholoogilisele tajule
Fraas “ilma tagatisrahata” mõjub inimestele vabastavalt, eriti noortele või neile, kellel on hetkel rahaline surve. Kui kolid uude korterisse ja pead maksma esimese kuu üüri, kolimiskulud ja mööbli, siis tundub “ilma tagatisrahata” võimalus päästena. Aga see pääste tuleb koos peidetud ahelaga: püsiva igakuise maksuga, mis aja jooksul sööb rohkem raha, kui tavaline tagatisraha kunagi oleks nõudnud.
Rendini mudel on psühholoogiliselt kaval. Ta pakub “vabadust”, kuid tegelikult muudab kohustuse lihtsalt nähtamatuks ja pidevaks. See on nagu võtta krediitkaart – alguses tundub mugav, kuni saad aru, et tegelikult maksad rohkem, lihtsalt hajutatult.
Kes tegelikult võidab?
Kui vaadata süsteemi objektiivselt, siis Rendin töötab eelkõige üürileandja kasuks. Üürileandja saab turvatunde: kui üürnik midagi rikub või jätab maksmata, siis Rendin kompenseerib kahju ja lahendab probleemi. Kuid üürniku jaoks ei tähenda see, et ta on vabastatud vastutusest. Kui kahju tekib, nõuab Rendin selle summa hiljem üürnikult tagasi.
Üürnik maksab iga kuu Rendinile 20 €, kuid selle eest ta ei saa midagi käegakatsutavat. Kui kõik läheb hästi, on see lihtsalt raha, mis haihtub õhku. Kui tekivad probleemid, siis tuleb ikkagi tegeleda Rendini ja kindlustusega, mitte lihtsalt üürileandjaga.
Lisaks tähendab Rendini süsteem, et mõlemad pooled on seotud kolmanda osapoolega, kelle reeglid ja protseduurid on paika pandud. Leping on Rendini standardiseeritud ning isiklikku paindlikkust jääb vähe. Kui varem olid üürileandja ja üürnik lihtsalt kahe osapoole lepingulises suhtes, siis nüüd on vahel ka ettevõte, kelle huvid on eelkõige ärilised.
Rendin vs traditsiooniline üürileping – arvud ei valeta
| Näitaja | Traditsiooniline üürileping | Rendini kaudu |
|---|---|---|
| Üür 500 € kuus | Tagatisraha 500 € (ühekordne, tagastatakse) | Lisamakse 20 € kuus (ei tagastata) |
| 1 aasta jooksul | 0 € püsikulu (tagatis jääb alles) | 240 € püsikulu |
| 3 aasta jooksul | 0 € (tagatis tagasi) | 720 € püsikulu |
| Kelle kasuks töötab süsteem | Üürnik hoiab oma raha | Rendin teenib püsitulu |
Need arvud räägivad enda eest. Rendini puhul ei ole tegemist soodsamaga, vaid mugavamalt vormistatud kindlustustootega, mis on rahaliselt kasulik pigem teenusepakkujale, mitte üürnikule.
Kokkuvõte: mugavus maksab – ja mitte vähe
Rendin on mugav lahendus, kui vajad kiiresti korterit ja sul ei ole võimalik kohe maksta tagatisraha. See on kasulik lühiajalistes olukordades, kuid pikas plaanis kallis ja ebaselge skeem, kus kulud kuhjuvad märkamatult. Tavaline üürileping ühe kuu tagatisrahaga on rahaliselt läbipaistvam ja odavam.
Aus oleks reklaamida teenust sõnadega: “Tagatisraha asemel püsiv kindlustusmaks – mugav, kuid mitte odavam.” Selline aus sõnum looks usaldust ja väldiks seda, et inimesed avastavad aasta pärast, et nad on maksnud rohkem kui tavalise üürilepingu puhul.
Rendin on mugavuse eest makstav luksus – mitte soodustus.
