Miks osa inimesi ei ärka äratuskella peale üles?
Mõnikord inimesed ei ärka äratuskella helina peale üles, aga mõned ärkavad lausa enne äratuskella helisemist. Miks see nii on, vastab ajuteadlane Jaan Aru.
Novaatori lugeja soovis teada, miks võib juhtuda nii, et äratuskella saatel magab inimene küll rahulikult edasi, kuid kerge uksele koputus äratab inimese kohe üles.
Põhjus seisneb selles, et aju õpib kogu aeg, mis keskkonnas toimub ning äratuskella helinaga võib aju ära harjuda. “Ta oskab seda ennustada ja kui aju oskab ennustada äratuskella helinat, suudab ta seda alla suruda või pehmendada. Aga koputus uksel, seda iga hommik ei juhtu – see on hoopis tugevam signaal ajule, see on midagi uut ja seetõttu ärkab aju koputuse peale üles,” selgitas Aru.
Teadlane soovitas, et need, kellel on raskusi äratuskellaga ärkamisel, võiksid iga paari päeva tagant äratuskella muusikat vahetada. Sellisel juhul ei saa aju ette valmistuda, et saaks äratuskella saatel rahulikult edasi magada.
“Aju sees on aktiivsed mehhanismid, mille ainus eesmärk on ennustada neid asju keskkonnas, mis juhtuvad kogu aeg ja mida aju surub alla, et me oleksime valmis töötlema midagi uut ja põnevat. Ainult uus ja põnev äratuskella helin saab inimesed üles äratada,” lausus Aru.
Seevastu osa inimesi ärkab üles enne äratuskella helinat. Meie aju kogu aeg õpib igasuguseid rütme. Ajus on nii-öelda erinevad kellad, mis neid rütme meeles peavad, selgitas Aru. “Kui uneaeg on regulaarne, lähete kindlal ajal magama, ärkate kindlal kellajal, siis aju tõepoolest harjub ära.”
Niisugust rutiini tasub ära kasutada juhul, kui on raskusi magama jäämisega. “Tasubki iga päev umbes samal kellaajal magama minna – tänu sellele rutiinile, et aju on harjunud mingil kellaajal magama jääma, valmistub aju ette ja suudab selle võrra paremini magama jääda. Sellised rutiinid on alati kasulikud ja eriti neil inimestel, kellel on unega probleeme,” märkis Aru.
