Oma naabreid valida ei saa ja praegusel ajal on üha teravamalt tõusnud esile eestlaste ja venelaste omavaheline lõhe ning vastasseis. Podcasti “Miks me oleme idioodid?” uues osas aitas meie idanaabreid paremini lahtimõtestada Eestis üleskasvanud vene juurtega Olesja Aun.
Olesja toodi Narva elama, kui ta oli pooleteistaastane ja tema vanemate silmis on Eesti endiselt “Nõukogude välismaa”. Ennast defineerib ta kui Eesti kodanik, kelle emakeel on vene keel. Eesti keelt asus naine õppima juba kooli ajal ning sai selle eriti hästi suhu just Tartu Ülikoolis.
“Mind paneb imestama see, et praegu on aasta 2022, aga eesti keele tase pole arenenud,” leiab Olesja, et kõikide nende aastatega ei ole venelased eesti keelt paremini suhu saanud. “Selleks, et elada Eestis normaalset elu, ma pean oskama eesti keelt ja see on normaalne, sest meie riigikeel on eesti keel!”
Olesja hinnangul mängib venelaste keeleoskamatuse puhul rolli peamiselt positsiooni võtmine. “Asi ei ole selles, et inimene ei ole võimeline õppima midagi, vaid see on positsioon, et mina olen nii. Siis tekib küsimus, et mida sa saavutad selle positsiooniga? Kui aga küsida nende käest, kas nad tahavad siia vabastajaid, vastavad nad, et ei taha,” selgitab Olesja.
Kuidas aga panna siis venelased eesti keelt õppima? Olesja hinnangul peab selleks olema ühine eestikeelne kool. “Vene kool on vananenud. Mitte mingit arengut ei toimu! Inimesed saavad teadmisi, mis on vananenud,” usub ta.
Olesja sõnul on Eestis hulganisti potentsiaalseid andekaid noori ja põhiseaduses on fikseeritud, et igal eesti elanikul sõltumata kodakondsusest on õigus saada haridust riigikeeles. “Me ei anna neile isegi võimalust seda õigust teostada. Eriti kurb on see Eesti riigi jaoks, sest võib-olla ühel hetkel nad otsustavad meie elu üle,” tõdeb ta.
Täispika podcasti leiad Spotifyst ja Soundcloudist!
