Miinimumpalk peab võimaldama inimväärset elu

• Liikmesriigid peavad tagama töötajatele piisava miinimumpalga, võttes arvesse riiklikke palgakujundustavasid, üldist palgataset ja elukallidust.

• Riikides, kus kollektiivläbirääkimistega on hõlmatud alla 80% töötajatest, tuleb läbirääkimiste süsteemi tugevdada.
• Töötajatel, nende esindajatel ja ametiühinguliikmetel on eeskirjade rikkumise korral õigus õiguskaitsele.

Liikmesriigid peavad tagama, et miinimumpalgaga on võimalik inimväärselt ära elada ja mõistlikult töötada. Ühtlasi tuleb soodustada töötasu üle kollektiivläbirääkimiste pidamist.

Parlament võttis kolmapäeval 505 poolthäälega vastu uue õigusakti piisava miinimumpalga kohta ELis. Vastu hääletas 92 ja erapooletuid oli 44.
Direktiivi eesmärk on parandada kõigi ELi töötajate töö- ja elutingimusi ning majanduslikku ja sotsiaalset olukorda. Selleks peavad liikmesriigid tagama, et siseriiklikus õiguses ja/või kollektiivlepingutes sätestatud miinimumpalk võimaldab inimväärselt ära elada.
Uued reeglid kehtivad ELis kõigile töötajatele. Liikmesriigid, kus miinimumpalk on juba kollektiivlepingutega kaitstud, ei pea neid reegleid siiski kehtestama.
Piisav miinimumpalk
Miinimumpalga kehtestamise eest vastutavad liikmesriigid. Nemad on kohustatud tagama, et see võimaldaks töötajatele elukalliduse ja üldise palgataseme kontekstis inimväärse elu. Miinimumpalga piisavust saab hinnata näiteks kaupade ja -teenuste ostukorvi alusel. Samuti võib miinimumpalga siduda keskmise palgaga, kehtestades miinimumpalgaks 60% brutomediaanpalgast või 50% keskmisest brutopalgast.
Kollektiivläbirääkimiste edendamine
Parlamendi hinnangul on valdkondlikud ja sektoriülesed kollektiivläbirääkimised piisava miinimumpalga saavutamisel väga olulised. Seetõttu tuleb neid toetada ja laiendada. Liikmesriigid, kus kollektiivläbirääkimistega on hõlmatud vähem kui 80% töötajatest, peavad koos sotsiaalpartneritega koostama tegevuskava hõlmatuse suurendamiseks.
Järelevalve ja õigus õiguskaitsele
Uue õigusakti kohaselt peavad liikmesriigid tagama edaspidi ka usaldusväärse järelevalve ja kontrollima nõuete täitmist. Ühtlasi tuleb neil lahendada probleemid, mida põhjustavad kuritarvituslikud allhanked, fiktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, registreerimata jäetud ületunnitöö või töö suurem intensiivsus.
Dennis Radtke (EPP, Saksamaa) ütles pärast hääletust: „Praegune olukord näitab taas, et Euroopa vajab toimivat, tugevat sotsiaalpartnerlust. Poliitika ei suuda kriisi ajal iga probleemi süvitsi lahendada.“
Agnes Jongerius (S&D, Madalmaad) lisas: „Toiduainete ja energia hinnad ning elamiskulud on plahvatuslikult kasvanud. Inimestel on keeruline ots-otsaga kokku tulla. Me peame kiiresti reageerima, töö peab võimaldama inimestel jälle ära elada. Selles direktiivis selgitatakse, milline peaks olema piisav miinimumpalk. Ühtlasi soodustab see kollektiivläbirääkimisi, mis tagab rohkematele töötajatele parema kaitse.“
Järgmised sammud
Eeldatavalt kiidab nõukogu kokkuleppe ametlikult heaks septembris. Liikmesriikidel on seejärel direktiivi nõuete täitmiseks aega kaks aastat.
Taust
Mitteametlik kokkulepe nõukoguga saavutati 6. juunil 2022. Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjon kiitis selle heaks juba juulis.
Kõrgeimat miinimumpalka makstakse Luksemburgis, Iirimaal ja Saksamaal, madalaimat Bulgaarias, Lätis ja Eestis. 21 liikmesriigis määratakse miinimumpalk kindlaks seadusega, ülejäänud kuues riigis (Austria, Itaalia, Küpros, Rootsi, Soome ja Taani) kollektiivsete palgaläbirääkimistega.