Vaatamata majanduse väljavaate halvenemisele, püsib olukord tööturul endiselt hea. Järgenvatel kuudel võib mõnes valdkonnas siiski koondamisi oodata.
Tööhõive püsib kõrge
Sellel nädalal avaldatud tööturustatistika eelmise aasta viimase kvartali kohta kinnitab seda, mis on tunda vist niigi – vaatamata ebakindlusele majanduses, püsib olukord tööturul hea. Värskete andmete kohaselt küündis 15-74-aastaste inimeste tööhõivemäär eelmise aasta lõpus ligi 70%ni ja töötus piirdus vaid 5,4%ga. Kuigi enamuse riikide kohta pole viimased numbrid veel kättesaadavad, siis suure tõenäosusega oli Eesti tööhõivemääralt Euroopa Liidus üks esimestest. Rohkem kui märkimisväärne on see, et tööga hõivatud inimeste arv jätkas eelmise aasta lõpus kasvamist, saavutades uueks ajalooliseks rekordtasemeks 680 600 inimest. Nii palju inimesi pole tööhõives, vähemalt kaasaegse statistika kohaselt, olnud kunagi varem. Ennekõike on seda numbrit aidanud suurendada tööturul mitteaktiivsete inimeste arvu vähenemine. Tugeva panuse on andnud viimasel kümnendil aset leidnud vanemaealiste inimeste osaluse kasv. Kui 10 aastat tagasi oli tööhõives vaid pool 60-64-aastastest inimestest, siis täna läheneb see 70%le. Isegi 70-74-aastastest inimestest on tööga hõivatud juba pea viiendik. Mõistagi on seda trendi mõjutanud tingimused pensionile jäämiseks, ent ka inimeste parem tervis.
Majanduskonjunktuuri nõrgenemine kiireid muutuseid tööturul ei too
Samasse perioodi, kui tööturunäitajad sedavõrd head püsisid, langeb Eesti majanduskonjunktuuri nõrgenemine. Näiteks kukkus tarbijakindlustunne eelmise aasta sügisel varaste 90ndate tasemele, tööstustoodang kahanes kümnendiku võrra ja ka jaekaubanduses hakkasid müügimahud kahanema. Midagi halba see tööturul aga (veel?) kaasa ei toonud. Teisalt on muidugi mõistetav, et muutused majanduskonjunktuuris kajastuvad tööturul viitajaga. Valdava osa Eesti ettevõtluse jaoks oli 2022 väga edukas aasta. Kuigi sisendhinnad kallinesid kiiresti, siis suudeti hinnatõusu üsna edukalt ka lõpptarbijatele edasi viia. Selle tulemusena olid ettevõtete hoiused eelmise aasta lõpuks kasvanud 10,2 miljardi euroni. See näitab, et ettevõtetel on täna kontodel endiselt palju vaba raha ja uskudes sellesse, et majanduse madalseis peagi laabub, siis ollakse valmis keeruline aeg koos töötajatega üle elama.
Tööturg on tugev ka mujal
Eesti tööturu hea seis ei ole erandlik – sama olukord iseloomustab hetkel pea kogu arenenud maailma. Ennustustele vaatama püsivad näiteks Ühendriikides tööturunäitajad suurepärased. Vastupidiselt analüütikute ootustele, loodi seal jaanuaris üle poole miljoni töökoha, mis viis töötuse kõigest 3,4% juurde – viimati oli see nii madal 53 aastat tagasi! Muidugi muretsetakse ka USAs koondamiste pärast, mis ennekõike tehnoloogisektoris on aset leidnud. Samas kui vaadata, kui kiiresti need samad ettevõtted koroonapandeemia ajal kasvasid, siis pole üllatav, et ühel hetkel tekib vajadus ridasid ka õgvendada.
Laiemalt võib tänast tööturu tugevust selgitada koroonaepideemia järelmõjuna. Enamuses riikides oli koroonaaegsete piirangute tõttu teenuste tarbimine oluliselt häiritud. Kui piirangud lõpuks lõppesid, siis oli inimeste motivatsioon neid uuesti tarbima hakata väga kõrge ja selles pole neid heidutanud ka majanduse ebakindel väljavaade. Et teenussektor on aga ka väga tööjõumahukas, siis tuleb selle nõudluse rahuldamiseks aga töötajaid ka juurde värvata.
Töötus hakkab kasvama
Ent mis saab tööturul edaspidi? Kõigepealt võib täie kindlusega väita, et Statistikaameti poolt avaldatav ametlik töötusemäär sellel aastal kasvab. Selle põhjus on proosaline. Nimelt pannakse statistika aluseks oleva tööturu-uuringu valim paika aasta alguse seisuga. See tähendab ühtlasi seda, et 2022. aasta uuringusse ei olnud hõlmatud need paarkümmendtuhat tööealist inimest, kes olid saabunud siia Ukrainast sõjapõgenikuna. Kuigi ukrainlaste jaoks on töö leidmine osutunud üle ootuste heaks, siis on Töötukassa andmetel endiselt ametlikult töötuna arvel üle 6000 rahvusvahelise kaitse saaja. Seega tõuseb töötus tänavu juba ainuüksi statistilistel põhjustel.
Töötuse kasvuks on muidugi ka sisulisi põhjuseid. Eesti majanduskonjunktuur on halvenenud ja aasta esimeses pooles on oodata SKP vähenemist. Vähemalt teoreetiliselt tähendab see, et kahanema peaks ka vajadust töötajate järele. Konjunktuuriinstituudi poolt koostatava tööjõuvajaduse indeksi kohaselt on täna ainult üks suur majandusharu, kus väljavaade on neutraalne – teenindussektor. Kõigis teistes suurtes sektorites on rohkem neid ettevõtteid, kes soovivad töötajate arvu vähendada, kui neid, kes soovivad töötajaid juurde värvata. Õnneks on viimastel kuudel trend pöördunud ja negatiivselt meelestatud ettevõtete arv mõnevõrra vähenenud.
Eriti just tööstussektoris on samas raske ette kujutada, et praegune mõõnaperiood suudetaks ilma töötajate arvu vähendamata ületada. Et arvestatav osa siinsest tööstusest on seotud Põhjamaade sisenõudlusega, siis võtab sealne taastumine aega pikemalt kui on mõistlik töötajaid palgal hoida. Seetõttu võib just eriti mõnes Lõuna-Eesti piirkonnas töötus märgatavalt kasvada. Positiivse poole pealt on majanduse heade aegade jäänukina Eestis veel hulganisti täitmata töökohtasid, mis ootavad õigeid kandidaate. Saab siis näha, kas töö kaotanuil need ka õnnestub üles leida.
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik
