Läbipõlemine on füüsiline ja/või emotsionaalne kurnatusseisund.
Kui sinu elu iseloomustab viimasel ajal
- kurnatud energiavaru,
- nõrgenenud vastupanuvõime haigustele,
- suur rahulolematus ja pessimism,
- kahanenud töövõime ja vastumeelsus töö- või perekohustuste suhtes,
- siis võib olla tegemist läbipõlemisega.
Lisaks võivad kaasneda mõned järgnevatest muutustest:
- tunned pidevat väsimust
- puhkus ei taasta jõudu
- oled apaatne
- tööd teha on raske
- ärritud pisiasjadest
- puudub tegutsemistahe
- pingutused tunduvad mõttetud
- magad palju rohkem või vähem kui tavaliselt
- sööd endisega võrreldes väga vähe või väga palju, kõhnud või tüsened
- sage pea- või kõhuvalu
- sagedased haigused
- oled vaikne ja tagasitõmbunud
- ei suuda keskenduda
- ei suuda asju meelde jätta
- ei suuda otsustusi vastu võtta
- tarbid rohkem alkoholi või uimasteid
- ei kohtu enam sõpradega, eelistad üksiolemist
- ei suuda millestki rõõmu tunda
- lootusetuse tunne
Tähelepanuta jäänud läbipõlemissündroom võib viia depressiooni väljakujunemiseni ja pikaajalise töövõimetuseni.
Läbipõlemine tekib sageli pikaajalise stressi või ennasthävitava elu tagajärjena või emotsionaalselt paljunõudvates olukordades. Näiteks ületöötamisel, ennastsalgaval inimestega töötamisel või laste ja lähedaste eest hoolitsemisel. See võib laastada terveid, energilisi, kohusetundlikke ja igati kompetentseid inimesi. See võib oluliselt kahjustada töö- ja pereelu.
Vallandajaks ja alalhoidjaks võib olla tugev (töö)stress ja lahendamata probleemid. Samuti kõrged ootused endale ja kohusetundest või kaastundest võimete piiril tegutsemine. «Rohkem tööd/vähem lõbu»-suhtumise tagajärg.
Suurem risk läbipõlemisele on inimestel, kes on osavõtlikud, kaastundlikud, peenetundelised,
kohusetundlikud, pühendunud ja idealistlikud. Pigem inimestele kui teadmistele või materiaalsele orienteeritud. Sageli on põhjuseks see, kui südamest tehtud tööl ei ole näha oodatud tulemusi või seda ei märgata ja ei hinnata.
Teiseks teguriks on püsiv stress kui tööga kaasneb suur vastutus või pidev kohanemise vajadus, tuleb tegeleda probleemsete inimestega, ülemuste (või pereliikmete) ootused on vastakad või eluviis ebaregulaarne. Kolmas tegur on emotsionaalse ja praktilise toetuse puudumine.
Läbipõlemise ravis kasutatakse nii ravimeid, kui psühholoogilist nõustamist, et tegeleda probleemi põhjustavate psühholoogiliste teguritega ning suurendada kontrolli, suhtlemise ja õige tunnetuse ressursse.
Läbipõlemise puhul võib aidata:
- Lahenda probleemi samm-sammult. Ära lükka seda edasi.
- Õpi ja harjuta stressi- ja mõtetehaldamise tehnikaid.
- Leia üles enda negatiivsed ja mahakiskuvad uskumused ja õpi neid muutma.
- Õpi ei ütlema. Sh iseendale.
- Õpi mõistma erinevate inimeste motiive ja käitumise tagamaid. Avastad, et sageli ei ole probleem sinus.
- Õpi tulemusliku suhtlemise tehnikaid.
- «Ära pea ennast liiga targaks»
- Leia järjepidevalt aega puhkamiseks.
- Jälgi, et söök oleks täisväärtuslik.
- Leia meelepärane liikumisviis.
- Räägi lähedastega või kolleegidega ausalt oma probleemist ja selgita neile, kuidas nad saaksid sind toetada. Ära tõrju abi või toe pakkumist. Jaga kohustusi, kus vähegi võimalik.
- Ka siis, kui sa seda välja ei näita ja tunnistada ei taha, vajad sa mõistvat pereliiget, kolleegi või sõpra.
- Otsi abi arstidelt ja psühholoogidelt.
Mida sa ei tohiks teha:
- eitada või vältida probleemi
- «lahjendada» seda alkoholiga
- isoleerida end inimestest
- teha endale etteheiteid, et sa ennast kokku ei võta (sa teeksid seda, kui suudaksid)
- püstitada eesmärke, mida sa vähenenud ressursside tõttu ei suuda täita
- end süüdistada
- end kritiseerida
- pidada sellist käitumist oma halvaks iseloomuks
Sind võivad aidata:
- sinu lähedased
- mõistvad kolleegid
- psühholoogid
- perearstid
- psühhiaatrid
- perenõustajad
