Mida tasub teada zoonosidest
Zoonoosideks nimetatakse otseselt või ka kaudselt loomade ja inimeste vahel edasi kanduvaid haigusi. Inimene võib nakatuda nii haige loomaga kokku puutudes kui ka nakatunud looma saadusi süües. Seetõttu on teadlikkus koos tervise kaitsmisega zoonoosidest rääkimise puhul väga oluline, rõhutab Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammel.
Marutaud – kõige ohtlikum zoonoos
Zoonoosseid haigusi on palju. Haigestumist võib põhjustada mitu bioloogilist tegurit – viirused, bakterid, parasiidid, seened. Zoonoosidest tuntuim ja ohtlikuim on marutaud. Tavaliselt nakatutakse marutaudi haigestunud loomalt hammustada saades; juhul, kui inimesel avaldub kliiniline pilt, lõpeb haigus alati surmaga. Igal aastal põhjustab marutõbi maailmas umbes 60 000 inimese surma.
Marutaudi ohjamiseks metsloomade hulgas korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet alates 2006. aastast igal aastal metsloomade marutaudivastast vaktsineerimist, mille käigus puistatakse vaktsiinipalad lennukitelt loodusesse. Tänu sellele ei ole 2013. aastast Eestis metsloomadel marutaudi enam tuvastatud.
Marutaudi leviku oht on sellegipoolest suur, kuna meie naaberriigis, Venemaal esineb ikka veel palju marutaudi nii inimestel kui ka loomadel. Marutaudijuhte registreeritakse paljudes riikides, kuhu reisitakse koos lemmikloomadega, või regioonides, mida palju külastatakse, näiteks Aasia ja Aafrika.
Haigus võib hakata kiiresti uuesti levima, kui üle piiri tuleb kas või üks nakatunud metsloom või tuuakse haigus sisse vaktsineerimata ja nakatunud lemmikloomaga. Selle tõttu on lemmikloomade (koerte, kasside) marutaudivastane vaktsineerimine Eestis jätkuvalt kohustuslik. Rohkem infot marutaudi kohta saab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt.
Tõhus järelevalve – turvalisem elu
Loomataudide leviku vältimiseks tehakse loomapidamisehitistes regulaarselt järelevalvet ning loomakarjades vajalikke uuringuid. Nii näiteks uuritakse kõiki tootmiskarju määratud ajavahemike järel salmonelloosi, tuberkuloosi ja brutselloosi suhtes. Mullu, 2020 a. uuriti üle 4000 proovi salmonelloositekitaja tuvastamiseks eri loomaliikidel, neist 3,5% olid positiivsed ehk sisaldasid salmonelloositekitajat. Positiivse uuringutulemuse puhul kehtestab Põllumajandus- ja Toiduamet karjale kitsendused, mis seisnevad peamiselt loomade ning loomsete saaduste liigutamise piiramises ning bioturvalisuse tagamiseks meetmete võtmises.
Kahtluse korral uuritakse haigestunud loomadelt võetud proove lisaks veel listerioosi, ehhinokokoosi ja marutaudi tuvastamiseks. Nii nagu inimeste puhul, kasutatakse ka loomadel haigusi ennetava meetmena vaktsineerimist.
Salmonella ja kampülobakter luubi all
Toidu kaudu levivad zoonoosid võivad põhjustada ennekõike terviseprobleeme tarbijatele, aga ka majanduslikku kahju toidutootjatele ja toiduainetööstustele.
Zoonooside seiret toidus korraldab ja kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet. Rutiinselt seiratakse salmonella- ja kampülobakteri esinemist toidus. Salmonellabakteri seire käivitus aastast 2002 ja kampülobakteri seire aastast 2005.
2020. a uuriti salmonella seire raames 978 proovi, millest 1,53% osutusid positiivseks. Loomseid saadusi uuritakse seire raames selleks, et takistada salmonelloosi levikut inimesele ning selgitada välja loomsete saaduste päritolukarja tervislik staatus.
Kampülobakteri seireprogrammi käigus kogutakse teavet kuumutamist taluva Campylobacter spp. leviku kohta broilerite tapapartiide seas linnutapamajades.
2020. aastal uuriti 12 broileri rümbaproovi. Lisaks Campylobacter spp. esinemise tuvastamisele määrati ka esinevate bakterite arvu. Võetud kaelanahaproovidest 8,3% sisaldasid otsitud bakterit. Ühes proovis tuvastati Campylobacter jejuni. Campylobacter spp. arvuline määramine samas proovis ei näidanud sätestatud piirnormi ületamist.
Salmonella seire loomses toidus näitab, et aastate jooksul on Eestis kõige rohkem salmonellaga saastunud sealiha.
Kampülobakteri seire tulemuste põhjal võib järeldada, et selle levimus Eesti broilerilihas on õnneks väga madal, kuid meil tuleb olla jätkuvalt hoolas ja pöörata tapamajades suurt tähelepanu sisikondade eemaldamise tehnoloogiale, et välistada rümpade saastumist soolesisaldisega.
Tapamajades ning ulukikäitlemisettevõttes uuritakse rutiinselt veel ka sigade proove trihhiinidele.
Antibiootikumiresistentsus – iga aastaga suurenev probleem
Aina tõsisemaks teemaks on tõusmas mikroobide antibiootikumiresistentsus, mille all mõeldakse mikroorganismide võimet jääda ellu või isegi kasvada antimikroobse aine kontsentratsioonil, mis on tavaliselt piisav haigust tekitavate mikroobide hävitamiseks. Ravimiresistentsust seirab Eestis Põllumajandus- ja Toiduamet. Seire käigus kogutavad andmed sisaldavad informatsiooni veistel, sigadel ja kodulindudel ning nendelt pärinevates loomsetes saadustes esinevate mikroobide, nagu Salmonella spp., Campylobacter jejuni, Campylobacter coli, E. coli ning Enterococcus faecalis ja Enterococcus faecium, isolaatide valikrühma kohta. Seire kinnitab, et antibiootikumiresistentsusest on kujunemas väga tõsine probleem, mis võib hakata piirama ka inimeste ravimise tõhusust.
Allikas: Maablogi
