Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu ja kollektiivne pöördumine.
Valitsuse 24. aprillil algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt suureneb alates 1. jaanuarist 2024 elatisabi, mida riik maksab lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus, 100 eurolt 200 eurole kuus. Eesti ühe vanemaga pered on võrreldes teiste peretüüpidega suurimas vaesuses – kolmandik üksikvanema leibkondadest elab suhtelises vaesuses. Elatisabi suurendamisega tagatakse peredele lapse ülalpidamiskulude suurusega paremas vastavuses toetus, mis aitab kaasa vaesuse ennetamisele ja leevendamisele.
Alates 1. jaanuarist 2024 on lasterikka pere toetuse suurus 3–6 lapse puhul 450 eurot kuus ning 7 ja enama lapse puhul 650 eurot kuus. Vaatamata planeeritavatele muudatustele jääb 3–6 lapsega peredel lasterikka pere toetus võrreldes 2022. aastaga 150 euro võrra ning 7 ja enama lapsega peredel 250 euro võrra suuremaks. See tähendab, et peresid toetatakse võrreldes varasemaga jätkuvalt suuremas ulatuses, aidates seeläbi katta suurema arvu laste kasvatamisega seotud kulusid.
Alates 1. juulist 2023 tunnistatakse kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon, mis nägi ette lasterikka pere toetuse maksmist kuni pere noorima lapse 19-aastaseks saamiseni. Kuna regulatsioon on jõudnud kehtida vaid mõned kuud, puudutab see muudatus väheseid peresid. Peredele, kellele juba aasta algusest makstakse lasterikka pere toetust 2/3 ulatuses, sätestatakse muudatusega kohanemiseks 6-kuuline üleminekuperiood, st neile jätkatakse lasterikka pere toetuse maksmist kuni 2023. aasta lõpuni. Peredele, kellel oleks lasterikka pere toetuse jätkamise õigus tekkinud alates 1. juulist 2023, toetuse maksmist ei jätkata, st kolmest lapsest vanima 19-aastaseks saamisel lõpeb toetuse maksmine täies ulatuses ja toetuse etapiviisilist vähendamist ei rakendata.
Seletuskirjas märgitakse, et lasterikaste perede toetusmeetmed on algatanud ühiskonnas laialdase diskusiooni, keda ja kui palju peab riik toetama, riivata on saanud ühe- ja kahelapseliste vanemate õiglustunne. Piiratud riigieelarve tingimustes tuleb tasakaalustatuma toetussüsteemi loomiseks teha perepoliitikas muudatusi. Tuginedes Vabariigi Valitsuse suunistele, suurendatakse käesoleva eelnõuga elatisabi suurust, korrigeeritakse lasterikka pere toetuste suuruseid, tunnistatakse kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon ning loobutakse 1. maist 2024 jõustuma pidanud lasterikka pere toetuse indekseerimisest pensioniindeksiga. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 24. aprillil algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (16 SE).
Eelnõus on laenu tagasimaksmise tähtaega pikendatud neljale või viiele aastale, tõstetud õppelaenu mahtu 10 miinimumpalgani ühes õppeaastas, sätestatud, et õppelaenu saavad ainult Eesti Vabariigi ja Eestis õppivate teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud, diferentseeritud õppelaenu tagatised, nii, et Eestis õppivate Eesti Vabariigi kodanike puhul pole käendust ega tagatist vaja, ning sätestatud, et riik kustutab õppelaenust pool, kui laenusaaja loodud perekonnas on üks alaealine laps, ning kogu õppelaenu, kui laenusaaja loodud perekonnas on vähemalt kaks alaealist last. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Isamaa fraktsiooni 24. aprillil algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu ).
Eelnõu näeb ette tunnistada kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsust mitte omavate isikute hääletamisõigus kohalike omavalitsuste valimistel.
Praeguse seaduse järgi võivad kohalikel valimistel osaleda ka välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel ja kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub vastavas vallas või linnas.
Seletuskirjas märgitakse, et kolmandate riikide hääletamisõiguse Eesti kohalikel valimistel on julgeolekuküsimus ja seda eriti Venemaa Ukraina vastase agressioonisõja kontekstis. Venemaa üheks liitlaseks selles agressioonis on ka Valgevene. Ei ole õige, et sellises olukorras võimaldab Eesti osaleda Venemaa ja Valgevene kodanikel oma kohalike omavalitsuste valimisel. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 25. aprillil algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu
Eelnõu on suunatud määratlemata kodakondsusega isikute relvadega seotud lubade tühistamisele. Eelnõu puudutab määratlemata kodakondsusega isikuid, kellele on praegu kehtiva seaduse alusel väljastatud relvaluba, soetamisluba, paralleelrelvaluba, relvakandmisluba, kollektsioneerimisluba või Euroopa tulirelvapassi osas õigus juba väljastatud luba omada kuni loal märgitud kehtivusaja lõpuni või mõne muu mõni loa kehtetuks tunnistamise aluse ilmnemiseni.
Seaduse praegune redaktsioon ei luba omada enam relvaluba välismaalastel, kes ei ole NATO liikmesriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud. Üleminekuaeg kestab kehtiva seaduse järgi Vene kodanikele kuni 2024. aasta 15. märtsini. Käesolev eelnõu sätestab sama tähtaja ka määratlemata kodakondsusega isikutele. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Riigikogu juhatus võttis menetlusse Kenno Põltsami algatatud kollektiivse pöördumise „Euroopa Liidus jätkamise küsimus rahvahääletusele“ ja edastas selle menetlemiseks põhiseaduskomisjonile.
Riigikogu juhatus kinnitas Maris Lauri lahkumise Euroopa Liidu asjade komisjoni liikme kohalt ja Maido Ruusmanni asumise komisjoni liikme kohale.
