Meeste üleminekueaks ehk andropausiks nimetatakse meessuguhormooni taseme langusest tingitud mehe elujõu vähenemist ja tervise halvenemist.
Andropaus on oma olemuselt sarnane naiste üleminekuea menopausiga.
Andropaus on oma algfaasis sageli varjatud kuluga. Tervel mehel langeb meesuguhormoonide tase keskmiselt 1% aastas ja langus saab alguse juba 30-ndates eluaastates. Tüüpilised vaevuste kompleksid kujunevad tavaliselt välja alles 45. ja 55. eluaasta vahel. Languse kiirus ja selle mõju tervisele sõltub pärilikkusest, mehe üldtervislikust seisundist, suguelundeid kahjustavatest haigustest ja olulisel määral ka eluviisist. Paljudel meestel säilib meessuguhormoonide vajalik tase kõrge eani ja andropausi klassikalises mõistes välja ei kujunegi.
Andropausi riskiteguriteks on keskmisest väiksem munandimaht, munandit kahjustavad haigused (põletikud, varikotseele, jne.), ülekaalulisus, kroonilised neeru ja maksahaigused, stress ja ülekoormus ning pikaajaline suitsetamine ja krooniline alkoholism.
Iseloomulikeks andropausi tunnusteks on energia vähenemine, psüühiline ebastabiilsus, libiido langus, vaimse võimekuse langus, lihas- ja liigesevalud, luuhõrenemine ning lihaste massi vähenemine. Tüüpiliste vaevuste kõrval võib meesuguhormoonide madal tase mõjutada enamike keha organite toimimist.
Mitmed uuringud on näidanud, et madal testosterooni tase on oluliseks südame isheemiatõve ja südamelihase infarkti riskifaktoriks.
Diagnoosimiseks kasutatakse läbivaatust, spetsiaalseid küsimustikke ja vereproove suguhormoonidele. Vanematel meestel mõjutab organismile bioloogiliselt kättesaadava testosterooni taset olulisel määral seda kandva valgu, seks hormooni siduva globuliini (SHBG), taseme tõus veres.
Andropaus on ravitav. Meesuguhormoonide defitsiiti saab korrigeerida hormoonasendusraviga. Eestis on saadaval suukaudsed ja süstitavad testosterooni preparaadid.
