Ohvrile tuttav mees testis vastu hommikut korteri tuulutusaknast välja tulistades nädal varem ostetud püstolit Walther P38. Kuul tabas Pohjanmaal Pietarsaari keskuses Isokatu 17 kortermaja vastas asuvat parklat, mille taga oli pubi.
Sõjaväepüstol oli vana. Selle osad olid kulunud. Uute relvadega harjunud mees väidetavalt ei teadnud, et pärast esimest lasku oli poolautomaatne relv end uuesti ise laadinud, vahendab Iltalehti.
Mees üritas kaitseriivi peale panna. Samal ajal hoidis ta näppu päästikul.
Seejärel tulistas relv kaks lasku kontrollimatult. Lasud kõlasid üksteise järel. Üks kuulidest tabas korteri välisukse ees klinkerpõrandat, teine aga lendas tualetis olnud naisele pähe.
Kuul läbistas naise kolju. Ta suri hiljem samal päeval.
Korteris oli veel üks mees. Ta tormas naise juurde ja helistas hädaabinumbril. Tulistaja põgenes sündmuskohalt oma autoga. Ta viskas püstoli ja ülejäänud padrunid linna idaküljel asuvasse Luodonjärvi järve. Padrunisalve aga unustas ta taskusse.
Seejärel naasis tulistaja Isokatu majja. Politsei oli seal kohal. Kohtus ütlusi andnud konstaabli sõnul oli kahtlustatav šokis ja küsis, kuidas naisel läheb.
Kahtlustatav ei eitanud kordagi, et ta tulistas relvast, kuid väitis algusest peale, et naise tapnud lask oli õnnetus.
Kuritegu pandi toime oktoobris 2019. Eelmise, 2022. aasta sügisel tegeles sellega Pohjanmaa kohus ja nüüd Vaasa ringkonnakohus.
Prokurör nõudis kohtus 37-aastase Samuel Lars Ole Snellmani karistamist tapmise eest. Alternatiivseks süüdistuseks oli surma põhjustamine raskendavatel asjaoludel.
Ohvri vanemad ja õde nõudsid Snellmani vastutusele võtmist mõrva eest.
Pereliikmete sõnul oli tegu jõhker ja julm ning tehtud tõsise kaalutlusega. Samuel Snellman oli tema peale armukade olnud ja teda ähvardanud. Tegu oli hukkamise iseloomuga. Ohvrit tulistati püstolist lähedalt.
Lähedased esitasid ka arvestatavad hüvitisnõuded kannatuste eest.
Kohtualune Snellman tunnistas end süüdi tulirelvakuriteos, relva ettevaatamatus käsitsemises, joobes juhtimises ja narkokuriteos. Ta eitas tapmist ja mõrva. Ta tunnistas teo üles kui surma põhjustamise.
Snellmani sõnul oli ta püstoli soetanud umbes nädal varem enda kaitseks. Ta oli saanud ähvardusi. Tema majas oli tulekahju, mis ei olnud õnnetus.
Snellmani sõnul polnud tal püstolitega kogemusi. Ta otsustas sel õhtul püstolit katsetada, tulistades sellega aknast välja. Nüüd kahetseb ta seda otsust.
Pärast lasku pidas ta paremaks relv kohe riivi panna. Ta aga ei teadnud, et relv on iselaaduv ja et relv on tugevalt vigane. Kui ta kaitseriivi peale pani, tulistas relv kaks korda uuesti.
Snellman ütles, et alguses ei saanud ta aru, et kuul tabas naist. Tal poleks olnud põhjust talle midagi halba teha.
Kohus uuris esialgu Samuel Snellmani ja naise suhet, kas Snellman on oma ohvrit ähvardanud. Kohtuprotsessil selgus, et Snellman oli tõepoolest teist inimest vägivallaga ähvardanud, kuid ähvarduse objektiks ei olnud naine ise, vaid naise poiss-sõber.
Tunnistaja sõnul oli naine olnud vaikne ja „arust ära”. Samas ei osanud tunnistaja öelda, et Snellman oleks naist kuidagi ähvardanud. Tunnistaja polnud vägivalda märganud.
Pohjanmaa kohus ei leidnud tõendeid väidetele, nagu oleks Snellman naist ähvardanud või plaaninud tema suhtes vägivalda. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et ta oleks naise tapmiseks püstoli omandanud.
Kohus tõi aga välja, et Snellman oli kuriteo toimepanemise ajal mitmete narkootiliste ainete mõju all.
Politseiuurija hinnangul olid lasud tehtud ligikaudu samast piirkonnast, umbes pooleteise meetri kauguselt avatud tualettruumi uksest.
Keskkriminaalpolitsei tehniline uurimine mängis otsustavat rolli. Vana Walther oli korrast ära. See oli kulunud. Relv läks lahti, kui kaitseriivi peale pandi. Samuti oli võimalik püstolist tulistada, kui liugur oli tagumises asendis ja sõrm vajutatud vastu päästikut, samal ajal kui kaitseriiv pöörati tagumisse asendisse.
Kohtu hinnangul toetavad süüdistatava vastuväidet nii tunnistajad kui ka tehniline uurimine. Vastuväidet ei saanud piisava kindlusega välistada.
Kohus leidis, et toime pandud kuritegu on surma põhjustamine raskendavatel asjaoludel. Liitkaristus selle ja teiste kuritegude eest on neli aastat vangistust.
Prokurör ja hukkunu lähedased kaebasid otsuse edasi ringkonnakohtusse. Prokurör nõudis endiselt karistust tapmise ja lähedased mõrva eest.
Ringkonnakohtu lõpptulemus oli aga sama, mis esimese astme kohtul. Ringkonnakohus karmistas aga vanglakaristust viie aastani.
Snellman peab maksma ohvri vanematele hüvitist 8000 eurot ja õele 4000 eurot. Kokku tõusevad Samuel Lars Ole Snellmani hüvitised ja muud sanktsioonid enam kui 30 000 euroni.
eestinen.fi
