Martin Helme umbusaldamine kukkus läbi.
Helme umbusaldamise poolt hääletas kolmapäeval riigikogus pärast tunde kestnud ja mitmete solvangute saatel peetud arutelu 45 ja vastu 53 riigikogu liiget. Kolm saadikut ei hääletanud, need olid Isamaa liikmed Siim Kiisler, Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja Andres Metsoja. Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonil on riigikogus 56 saadikut.
Umbusaldus rahandusminister Martin Helmele
Rahandusminister Martin Helme on valetades ja salates, Riigikogu, presidenti ja põhiseaduslikke institutsioone halvustades ning ühiskonna eri gruppe solvates tekitanud teadlikult ja süsteemselt kahju Eesti riigile ja kaotanud usalduse Eesti vabariigi ministrina.
Lepingu sõlmimine Freeh, Sporkin & Sullivan LLP-ga (FSS) on vaid üks põhjus, miks Martin Helme ei vääri Eesti valitsuse ministrikohta – tema eksimuste loetelu on palju pikem.
1. Martin Helme on ministrina sõlminud 3 miljoni euro suuruse lepingu ausat, avatud ja läbipaistvat hankemenetlust eirates. Kolme büroo konkursiga on eksitatud Riigikogu, valitsust ja avalikkust. Rahandusminister on kasutanud vahendajat Louis Freeh’ga kontakti loomiseks 2019.a. suvel ning kohtunud Louis Freeh’ga sama aasta detsembris – palju varem kui valitsuse 2020.a. märtsis antud volitus õigusnõustaja leidmiseks konkursi korraldamiseks. Minister kannab vastutust FSS-ga lepingu sõlmimise eest, millele eelnenud hankeprotsess on olnud läbipaistmatu ning võitja oli teada juba eelnevalt.
2. Minister on eiranud Välisministeeriumi põhjalikku taustauuringu soovitust mitte alustada läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks FSS-ga. Ministeeriumite koostöö asemel on ta tegutsenud ise ja oma poliitiliste nõunikega. Selline käitumine ei ole demokraatliku ja avatud riigivalitsemise osa.
3. Martin Helme valetas 16. septembril Riigikogu infotunnis väites, et ta ei ole keeldunud erikomisjonide istungil osalemast. Rahandusminister on eiranud korruptsioonivastase erikomisjoni kutset viiel korral.
4. Minister Martin Helme on seadnud kahtluse alla kaitseväe juhataja pädevuse ning sekkunud riigikaitse planeerimisse eirates kaitseministrit ja pikaajalist kaitseplaneerimist. Rahandusministril on oma eelistus, keda kaitsehangetes partneriks valida. Minister on valetanud väites, et kaitse-eelarve jääb iga-aastaselt kasutamata või et raamlepingud võimaldavad täiendavaid oste. Selline käitumine kujutab üheselt ohtu Eesti julgeolekule.
5. Rahandusminister Martin Helme on seadnud nimeliselt põlu alla ajakirjanikke ja keeldunud intervjuudest valitsuse pressikonverentsile akrediteeritud meediakanalile. Selline käitumine ei sobi kokku avatud valitsemise kultuuriga.
6. Minister Martin Helme on alavääristanud põllumehi, takistades seadusliku tööjõu palkamist, heites põllumeestele ette, et nende ärimudel on vale, osundades, et “tema põllumeeste pärast pisarat ei vala” ning ähvardades neid tema haldusalasse kuuluva Maksu- ja Tolliameti kontrolliga. Samamoodi solvab Martin Helme järjepanu erinevaid ühiskonnagruppe.
7. Rahandusminister on nimetanud Riigikogu erikomisjone kirbutsirkuseks ja oma käitumise ning sõnakasutusega halvustanud Riigikogu. Suhtumine Riigikogusse väljendab ühtlasi ministri suhtumist Eesti kodanikkesse ja põhiseaduslikku korda.
Minister Martin Helme ütlemised ja teod näitavad, et omade eelistamine ja läbipaistva riigijuhtimise eiramine on tema jaoks tava- ja loomupärane. Teenel ja vastuteenel rajanev juhtimine ei ole Eestis lubatav ega seaduspärane.
“On mõned patud, mida poliitikutele andeks ei anta ja üks neist on valetamine”, on öelnud Martin Helme.
Oleme seisukohal, et Martin Helme ei saa jätkata ministrina, sest ta on kahjustanud tugevalt Eesti huve – avaldame rahandusministrile umbusaldust.
