Veebiväljaande Objektiiv peatoimetaja ja EKRE nimekirjas riigikogusse kandideeriv Markus Järvi ütles, et kui EKRE pääseb järgmiste riigikogu valimiste järel valitsusse, tuleb korraldada Eestis abielureferendum.
Järvi vastas Vikerraadio saates Uudis+ esitatud küsimusele, kas EKRE osaluse korral peaks järgmise valitsuse koalitsioonileppes olema sees ka abielureferendum, et kindlasti peaks.
“See tuleks uuesti teha ja ühiskond ja rahvas peaks olema olukorra ees, mis abielu lõppkokkuvõttes on,” sõnas Järvi. Ja lisas, et kui abielureferendumit ei tule, siis EKRE-t ilmselt valitsuses ka pole.
Abielureferendum oli üks põhjuseid, miks lagunes omal ajal Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus ja seda on tunnistanud näiteks Jaanus Karilaid, ehkki peaminister Jüri Ratas astus ametlikult tagasi parteid tabanud korruptsioonikahtluse pärast.
Järvi lisas, et teda ei ole veel riigikogusse valitud ja EKRE ei ole veel ka valitsust moodustamas, aga kui see peaks tõesti pärast 5. märtsil toimuvaid riigikogu valimisi nii minema, siis olulistes asjades EKRE kompromisse teha ei saa.
“See peaks olema väärtuspõhise konservatiivse poliitika alus. Sekundaarsetes asjades loomulikult tuleb teha poliitikas kompromisse. Nüüd on oluline aru saada, millised on substantsiaalsed, olulised, kesksed tuumikasjad. Ja millised on need, milles võib kompromissi teha. Kahtlemata perekonna määratlus, kahtlemata abielu määratlus, kahtlemata õigusriikluse põhimõtted, kodanikuvabadused ja väärikus on need teemad, milles kompromissi teha ei saa,” rääkis Järvi.
Peab ennast üllatavalt pika süütenööriga inimeseks
Markus Järvi ja Varro Vooglaid kandideerivad küll EKRE ridades, aga ei astu erakonna liikmeks. Saates päriti, kuidas nad vabamõtlejatena suudavad end allutada parteidistsipliinile ja mitte muutuda lihtsalt käsu peale kätt tõstvateks parteimutriteks.
“Poliitikasse läinuna tuleb arvestada teatavate realiteetidega. Ma ei näe tulevikus ette võimalust, et peaksin asuma kritiseerima EKRE fraktsiooni liikmeid või EKRE liikmeid Euroopa Parlamendis. Aga loomulikult, kui EKRE peaks tegema mingisuguseid samme, mis teevad nende tuumikväärtustes olulisi ja keskseid kompromisse, siis mina oma kriitikat tagasi ei hoia. See on väga selge,” lubas Järvi.
Rääkides endast kui inimesest ja endast poliitikas, ütles Järvi, et ta on üllatavalt pika süütenööriga.
“Aga ilmselt tuleb seda süütenööri parlamendis veel kasvatada. Konservatiivse poliitika väärtus peaks olema see, et me räägime asjadest sisuliselt, mitte ei lasku isiklike solvangute tasemele.”
Kui Ukraina tahab ise sõdida, tuleb neid toetada
Järvi avas ka oma seisukohti Ukraina sõja kohta. Ta ütles, et tuleb loota, et Ukraina sõjavägi on tasemel ja Ukrainat toetada senisel kujul. Küsimusele, kas Ukrainas tuleks saavutada võimalikult kiire rahu, vastas Järvi, et see on provokatiivne küsimus, sest Mart Helme on sel teemal sõna võtnud.
“Mina arvan, et tuleb jõuda Ukrainas rahuni. Selle idee väljakäimine Eesti avalikus diskussioonis, et Ukrainas tuleb sõlmida rahu, ei saa käsitleda skandaalse väljaütlemisena. See on täiesti legitiimne positsioon. Küsimus on, millistel tingimustel see rahu tuleb. Idee, et Ukrainasse tuleb tuua rahu, see idee tuleb ka Eestis idanema panna.”
Saatejuht esitas seepeale täpsustava küsimuse, et kui Ukraina ise tahab sõdida, siis kas Eesti peaks olema senikaua tingimusteta tema selja taga.
“Kui Ukraina tahab ise sõdida, siis see on tema asi. Kui sõda on õigustatud agressori vastu, on mõistlik seda toetada,” sõnas Järvi.
Poliitikas võiks lahendada solvanguid duelliga
Saatejuht Madis Hindre meenutas, et kunagi lagunes Suurbritannia valitsus, sest kaks kõva riigimeest lahendasid poliitilist vastasseisu duelliga. Ja küsis, kas Järvi ja Vooglaid ei plaani tuua Eesti poliitikasse nn duelli-poliitikat.
“Teate, hea meelega tooks. Aga minul on üks probleem selles olukorras. Katoliku kirik, mille liige ma olen, ei luba duelle. Ja mul on väga kahju sellest, sest duell kui väärikas probleemide lahendamise viis on see, mis tõepoolest võiks olla mõistlikult kasutatuna äärmuslike solvangute puhul. See, mis asetab inimese mõtlema omaenda sõnade väärtuse üle. Omaenda sõnade kaalu üle ja vastutama nende sõnade eest ultimatiivselt. Praegune olukord, kus kõik räägivad ükskõik mida ja ükskõik kelle kohta – nad valetavad, võivad rääkida valeväiteid ilma igasuguse karistuseta, see on olukord, kus inimlik väärikus ei juurdu. Ei, ma ilmselt ei saa seda tagasi tuua parlamentaarsesse diskussiooni. Seda meedet. Aga mul on selle üle siiralt kahju.”
Järvi selgitas veel, et härrasmehelik duellikäitumine näeks ette, et kui tema on väljakutsuja, siis annaks ta oma oponendile võimaluse valida relvad.
Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) eestvedajad Markus Järvi ja Varro Vooglaid teatasid teisipäeval, et kandideerivad parteitute kandidaatidena Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) nimekirjas riigikokku.
Err.ee
