10. novembril toimus Kultuurikatlas Valgevene tuleviku konverents, kus astusid üles Valgevene opositsiooni esindajad eesotsas Svjatlana Tsihhanovskajaga. Konverentsil osales ka Eesti välisminister Margus Tsahkna.
Konverentsipäeva avas välisminister Tsahkna kõnega, kus rõhutas Eesti ja Valgevene ühist püüdlust saavutada demokraatia Valgevenes ja toetus Ukrainale sõjas Venemaa vastu. Tsahkna rõhutas, et üheskoos peame võitlema selle eest, et pahatahtlikud jõud ei käiks vabadusest üle. „Eesti rahvas teab, kui keeruline on tegutseda oma riigi nimel, kuid elada kodust kaugel. Eesti ja Valgevene demokraatlikud jõud seisavad koos selle eest, et Valgevene inimesed saaksid vabalt elada, et nendeni jõuaks õige informatsioon,“ ütles ta.
Avaarutelus vestles Tsahkna koos Valgevene üleminekuvalitsuse asejuhi Pavel Latuškaga Valgevene tulevikust ja Ukraina sõjast tingitud olukorrast. „Ukraina võitleb sõjas meie kõigi vabaduse eest. Venemaa poolt korda saadetud agressiooni ja sõjakuritegude eest on vastutav ka Lukašenka, kes tuleb koos Venemaa võimuladvikuga vastutusele võtta,“ ütles Tsahkna.
Teine arutelu keskendus tsiviilühiskonna ja vaba meedia rollile Valgevenes. Vestlusringis osalesid eksiilis elavad Valgevene ajakirjanikud, meediamajade juhid ning kommunikatsioonieksperdid. Arutelu keskendus ka ühiskondliku aktiivsuse ja vaba meedia rollile ning Valgevenes demokraatlike väärtuste juurutamise strateegiale. Ühe peamise probleemina nägid osalejad oma sõnumitega valgevenelasteni jõudmist. „Oleme blokeeritud nii Venemaal kui ka Valgevenes ning üle 100 meie loodud domeeni on kinni pandud, kuid me leiame uusi mooduseid,“ ütles meediajuht Aleksandra Puškina. „Meie eesmärk on, et lugejate arv ei kukuks, sest iga numbri taga on inimene, kelleni jõudmine on meile tähtis,“ ütles ta. TBD meedia juhi Anton Penkovski sõnul peab opositsioonimeelsel meedial olema alati varuks mitu tagavaraplaani, et sõnumiga inimesteni jõuda. „Eestit külastades on näha, kui kursis on eestlased Valgevenes toimuvaga ning nad näevad olukorra tõsidust ja tõelist palet. Kahjuks pole see nii igal pool Euroopas ning meie töö on viia ka demokraatlikus Euroopas elavate inimesteni sõnum, et Valgevenes toimuv ei ole pelgalt protest, vaid ühiskonna ja inimeste õiguste ränk kuritarvitamine,“ ütles Euroopa Liidu idanaabrite piirkondliku kommunikatsiooniprogrammi nõunik Olena Malinovska. Arutelu lõpetas Svjatlana Tsihhanovskaja, kes tänas Eestit konverentsi korraldamise eest ning rõhutas kuulajatele, et Valgevene tulevik on Euroopas. „Meie inimesed, vabatahtlikud, aktivistid ja inimõiguste eest seisjad ei väsi Valgevene eest võitlemast,“ ütles ta.
Kolmandat vestlusringi juhtis Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis George P. Kent ning selles keskenduti inimõiguste rikkumisele ja Valgevene režiimi vastutusele võtmisele. Üheks suureks probleemiks režiimivastases töös on inimeste turvalisus. See oli ühine ja üks peamisi probleeme, millest kõnelesid päeva jooksul pea kõik aruteludes osalejad. „Me kõik peame aitama kaasa sellele, et Valgevene poliitvangid vabastatakse. Nad on kangelased, kes on võidelnud demokraatia eest oma vabadusega hinnaga. Meie silmis tuleb Valgevene-vastaseid sanktsioone karmistada, sest praegused sanktsioonid ei ole piisavad, et Lukašenka võimult langeks. Sõda tuleb teha veel kallimaks,“ ütles Andrei Šarnedo, kes on olnud opositsiooniaktivist ligi 30 aastat. „Lukašenka on kuulutatud kurjategijaks. Miks me anname talle endiselt võimaluse reisida lennukiga, üsna vabalt ringi liikuda ja miks me ei ole teda kuritegude eest endiselt vastutuse võtnud?“ ütles jõulises pöördumises asejuht Latuška, kelle vend on Valgevenes poliitvang.
Viimane vestlusring keskendus Valgevene tulevikuvisioonile, kus mitmed esinejad tõid esile, et Valgevene kuulub Euroopasse ning demokraatliku Valgevene tulevik saab olema Euroopa Liidus. „Tööga tuleb alustada kohe, et demokraatia taastudes naaseksid kodumaale need kodanikud, kes praeguse režiimiga sealt lahkunud on,“ ütles Valgevene koordinatsiooninõukogu asespiiker ja MTÜ Ausad inimesed juht Lena Zhivoglod. „Tähtis on, et ei tuleks uus venemeelne valitseja. Meie ühiskond peab olema sellele vastu ja selleks peame rohkem rääkima tulevikust ja võimalustest ning inimesi diskussioonidesse kaasama,“ ütles ta. Valgevene kultuuri ja keele eestkõneleja ja üleminekuvalitsuse esindaja Alina Kaušik rõhutas, et ühe riigikeele juurutamine on Euroopa riigile omane, ning leidis, et see on miski, mida Valgevene võiks Eestilt õppida. Konverentsil osalejad tänasid korraldajaid, et üritus toimus just valgevene keeles.
Konverentsi korraldas välisministeerium koostöös Eesti Inimõiguste Instituudiga.
Foto: Egert Kamenik
