Välisminister Margus Tsahkna kohtus täna, 2. veebruaril Tallinnas Eestisse visiidile saabunud Prantsusmaa Euroopa asjade ministri Benjamin Haddadiga, kellega arutati Euroopa julgeoleku tugevdamist, Ukraina toetamist, Venemaa survestamist ning Atlandi-üleseid ja kahepoolseid suhteid. Samuti allkirjastasid ministrid Eesti ja Prantsusmaa strateegilise partnerluse tegevuskava aastateks 2026–2030.
Välisminister Tsahkna sõnul aitab uus strateegilise partnerluse kava viia Eesti ja Prantsusmaa juba niigi tihedad suhted uuele tasemele. „Prantsusmaa panus NATO idatiiva julgeolekusse, sealhulgas osalemine NATO lahingugrupis Eestis, on hindamatu. Täna allkirjastatud tegevuskava seab eesmärgiks meie kaitsekoostööd veelgi süvendada, aga lisaks sellele laiendada sidemeid majanduse ja innovatsiooni vallas ning edendada kultuuri- ja hariduskoostööd.“
Minister lisas, et tegevuskava kinnitab ka Eesti ja Prantsusmaa ühist tahet tugevdada Euroopa julgeolekut laiemalt. „Praeguses pingelises geopoliitilises olukorras on ülioluline, et Euroopa kasvataks oma kaitsevõimet ja strateegilist vastupidavust,“ märkis Tsahkna. „Peame jätkama kaitsekulutuste suurendamist ja Euroopa julgeolekuarhitektuuri tugevdamist.“
Rääkides Venemaa agressioonist Ukrainas, rõhutas Tsahkna, et Euroopa peab jääma vankumatult Ukraina kõrvale. „Moskva on selgelt näidanud, et nad ei ole rahust huvitatud. Näeme seda eriti selgelt nende intensiivsete talviste rünnakute puhul Ukraina energiataristu vastu, mille eesmärk on jätta ukrainlased külma ja pimeduse kätte,“ ütles ta.
„Venemaa terror ei tohi jääda karistuseta. Vajame tugevat, Venemaa majandust tõsiselt survestavat 20. sanktsioonipaketti, mis võtaks sihikule eelkõige Venemaa fossiilkütuste ekspordi, ning peame jätkama Venemaa varilaevastiku tõkestamist. Samuti tuleb edasi liikuda agressioonikuriteo eritribunali loomisega Euroopa Nõukogu egiidi all, mis looks pretsedendi, et ükski rahvusvaheline õigusrikkumine ei jää tagajärgedeta.“
Ministrid arutasid ka Schengeni alale sissesõidu- ja elamislubade väljastamise keelu kehtestamist kõigile Venemaa eest Ukrainas sõdinud Venemaa kodanikele.
„Euroopa ühiskondade julgeoleku kaitsmiseks ei tohi Schengeni alale lubada Vene võitlejaid, kelle seas on vanglatest rindele suunatud süüdimõistetud kurjategijaid ja selgelt Euroopa-vaenulikult meelestatud isikuid,“ ütles Tsahkna.
Euroopa Liidu laienemist arutades rõhutas Tsahkna, et ühinemisukse avatuna hoidmine peab jääma üheks EL-i poliitika keskseks põhimõtteks, eriti olukorras, kus kandidaatriigid teevad reformide elluviimisel märkimisväärseid pingutusi. „Seetõttu on ülioluline avada nii Ukraina kui ka Moldova jaoks EL-iga ühinemiseks vajalik esimene teemaplokk, mis näitaks selgelt, et EL toetab nende riikide teekonda ja tunnustab nende seniseid edusamme,“ märkis Tsahkna.
Visiidi raames osalevad ministrid täna Tartu rahu aastapäevale pühendatud üritustel Kadriorus ja Eesti Rahvusraamatukogus. Homme külastavad nad koos Prantsusmaa vägesid NATO lahingugrupis Tapal, magnetitehast Neo Performance Materials (NPM) ja Narva piiripunkti.
Loe teisi uudiseid SIIT
Välisministrite ühine pressikonverents on järelvaadatav.
