Eesti riigi üheksa kuu maksulaekumised näitavad, et inimesed püüavad tulumaksu ettemaksmisega kulusid vähendada. Samal ajal on käibemaksu laekumine nõrk, sest tarbijad on ettevaatlikud. Alkoholiaktsiiside laekumine jääb prognoositust oluliselt maha, mis riigikogu rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi sõnul tõstatab küsimuse, kas täiendav aktsiisitõus võib taas hoogustada osturallit Lätti.
Septembris oli maksutulude laekumine 43 miljonit eurot väiksem kui eelarves planeeriti. Kui 2023. aasta septembris koguti 1,068 miljardit eurot, siis 2024. aasta septembris tõusis see 1,16 miljardini.
Järgmise aasta jaanuarist tõuseb tulumaksumäär 20 protsendilt 22 protsendile ning suureneb ka ettevõtete ja pankade tulumaksu ettemaksete määr. See on pannud osa ettevõtjaid ja eraisikuid maksma tulumaksu juba käesoleval aastal. Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Marek Rozovi sõnul on see loogiline samm – kõrgema maksumäära tõttu tasub kasumilt tulumaks juba varem ära maksta.
Juriidilised isikud on tänavu maksnud tulumaksu 31,6% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Sõerd leiab, et see on ootuspärane: madalam maksukoormus dividendidele sel aastal motiveerib inimesi ja ettevõtteid oma otsuseid vastavalt planeerima.
Tulu- ja sotsiaalmaksu suurema laekumise taga on palgakasv, mitte töökohtade arvu suurenemine. Septembris oli töökohtade arv aastatagusega võrreldes 5100 võrra väiksem. Siiski oli mitmes sektoris märgata töötajate arvu kasvu, näiteks tervishoius lisandus 1653 ja hariduses 597 töökohta. Tervishoiutöötajad näitasid ka suurimat palgafondi kasvu – aastaga tõusis see 16%.
Samal ajal vähenes töötlevas tööstuses 3640 töökohta ja ehituses 1849 töökohta. Töötlevas tööstuses kasvas palk vaid 0,9%, ehituses aga vähenes 0,3%.
Kuigi käibemaksu laekumine kasvas 12%, tuleneb see suuresti maksumäära tõusust 20%-lt 22%-le. Tarbijate meeleolu on jätkuvalt pessimistlik ja kulutamist hoitakse tagasi. Reaalhindades tarbimine väheneb ning ettevõtete käibemaksuvõlad on aastaga kasvanud 5%.
Kas alkoholi piirikaubandus taastub?
Alkoholiaktsiiside kehv laekumine on seotud nii varude realiseerimisega kui ka piirikaubanduse võimaliku elavnemisega. Hulgimüüjad varusid alkoholi enne 2024. aasta aktsiisitõusu, mistõttu oli aasta alguses laekumine languses – jaanuaris lausa 33%. Septembris jäi alkoholiaktsiisi laekumine siiski 11% võrra väiksemaks kui eelmisel aastal.
Sõerdi sõnul on piirikaubanduse risk taas suurenemas, kuigi rahandusministeerium väidab, et piiriületuste arv pole muutunud. „Piiriületuste statistika ei kajasta koguseid, kuid laekumine jääb igal juhul alla prognoosi. Siit tekib küsimus, kas järgmise aasta kange alkoholi aktsiisitõus on põhjendatud,“ sõnas ta.
Samas tõuseb alkoholiaktsiis ka Lätis, kuid kuna nende tõus toimub madalamalt tasemelt, tõusevad hinnad Eestis absoluutarvudes rohkem. See võib motiveerida inimesi ostureisidele, kus lisaks alkoholile tuuakse Lätist ka muid kaupu, jättes Eesti kaupmehed keerulisemasse olukorda.
