„MTA hinnangul on ümbrikupalgast tekkiv maksukahju umbes 99,8 miljonit eurot ning sellest suure osa, ca 84%, moodustab osaliselt makstav ümbrikupalk – enamasti tähendab see, et ametlikult maksab ettevõte töötajale tasu näiteks miinimumpalga ulatuses, ülejäänu aga n-ö mustalt. See ongi üks põhjuseid, mis viib ettevõtte töötajate töötasu Eesti keskmisega võrreldes alla ning jätab töötajad osaliselt või täielikult sotsiaalsetest tagatistest ilma,“ ütles Maksu- ja Tolliameti ümbrikupalga valdkonnajuht Marc Mälter.
Kirjaga juhib MTA ettevõtteid tutvuma oma maksukäitumise hinnangutega e-teenuste keskkonnas e-MTA, kus antakse tagasisidet ja juhiseid puuduste kõrvaldamiseks. Kui ettevõte deklareeritud töötasu andmetes muudatusi ei tee, võivad nad sattuda maksukontrolli. Ida-Virumaal on ümbrikupalga riskiga ettevõtete osakaal Eesti kõrgeim, ulatudes 36,3%, Eestis tervikuna on keskmine riskiga isikute osakaal 21,1%.
Ümbrikupalka maksev ettevõte vähendab kulusid ebaseaduslikult ning saab ebaausa turueelise nende ettevõtete kõrval, kes täidavad maksukohustust ausalt. Samuti jääb töötaja, kes on nõus ümbrikupalka saama, osaliselt või täielikult ilma sotsiaalsetest tagatistest, nt koondamishüvitis, haigushüvitis vms, mis oleksid talle seaduslikult makstud töötasu puhul tagatud.
