Eelmise aasta tuludeklaratsioonides kajastas üüritulu 16 130 inimest, kokku 80,1 miljoni euro ulatuses. Enamikul neist tekkis ka tulumaksukohustus. Maksu- ja tolliamet (MTA) saatis üüritulu meeldetuletusi 68 212 inimesele, kellest 2298 parandas hiljem oma deklaratsiooni. Selle tulemusel laekus riigile lisaks 8,3 miljonit eurot üüritulu.
MTA tulumaksu osakonna juhtivspetsialist Aune Maria Marjapuu sõnul jäetakse üüritulu vahel deklareerimata teadmatusest, vahel aga tahtlikult. „Kui inimene jätab üüritulu näitamata, palume esmalt tal deklaratsiooni parandada. Kui ta seda ei tee, võib järgneda maksukontroll ja tasumisele kuuluva summa määramine koos intressiga,“ selgitas Marjapuu.
Tema sõnul on enamik inimesi siiski ausad – kui amet võtab ühendust, parandatakse vead tavaliselt vabatahtlikult ja karmimaid meetmeid pole vaja rakendada. Igal aastal tekib siiski hinnanguliselt ligi 4,7 miljoni euro suurune maksukahju, mida põhjustab umbes 1200 eraisikut.
MTA kasutab põrandaaluse üürituru avastamiseks digitaalseid tööriistu ja andmeanalüüsi, võrreldes erinevaid andmestikke, sealhulgas kinnisvarakuulutusi, makseandmeid ja registriinfot. Vajadusel tehakse koostööd pankade, teiste ametkondade ja ministeeriumidega. „Meie eesmärk on tabada riskid enne, kui need muutuvad probleemiks,“ sõnas Marjapuu.
Kes jääb vahele, sellele tehakse esialgu nn pehme sekkumine – palutakse deklaratsiooni parandada. Kui inimene seda ei tee, alustatakse maksumenetlust. Kontrolli käigus võib amet koguda andmeid ka kolmandatelt isikutelt – näiteks pangast, korteriühistult või teenusepakkujatelt –, et selgitada välja, kas korter on tegelikult kasutusel.
Marjapuu sõnul viitab juba see, kui inimese kontole laekub iga kuu sama summa, võimalikule üüritulule, isegi kui makse selgituses seisab midagi muud. „Maksuõiguses maksustatakse tehingu sisu, mitte vorm,“ lisas ta.
MTA andmetel lisandus tänavu üürituluga seotud menetluste käigus riigieelarvesse üle 1,32 miljoni euro tulumaksu. Aasta varem oli see 802 000 eurot.
Üüritulu maksustamisel saab eraisik kulude katteks maha arvata 20% tulust. Näiteks kui inimene üürib korterit 500 euro eest kuus, teenib ta aastas 6000 eurot, millest maksustatakse 4800 eurot. Tulumaksumäär 22% teeb tasumisele kuuluva summa 1056 eurot.
Marjapuu sõnul on oluline meeles pidada, et elukoha registreerimine rahvastikuregistris ei mõjuta maksustamist – määrav on tegelik tulu teenimine. Samuti kuulub maksustamisele ka suusõnalise kokkuleppe alusel saadud üüritulu.
Rahvaloenduse andmetel elab Eestis üüripinnal ligikaudu 18% elanikkonnast, kuid MTA hinnangul võib tegelik üürituru maht olla ametlikest numbritest oluliselt suurem. 2024. aasta andmetel teenis üüritulu kokku 16 130 inimest, kuid kinnisvarakuulutuste järgi on Eestis pakkumisel ligi 3000 üürikorterit – see viitab, et osa turust tegutseb endiselt varjatult.
