www.minuaeg.com
Tänasel majanduskomisjoni istungil arutati Eesti 2030. aasta taastuvelektri tootmise eesmärgi saavutamiseks loodavat tuuleenergia toetusmeedet, räägiti ka salvestustehnoloogiatest, tarbimise juhtimisest, võrgureformist ja uute juhitavate elektrijaamade rajamisest.
Komisjoni esimees Priit Lomp selgitas, et sellise lahenduste kombinatsiooniga tagatakse soodsaim lõpphind meie lõpptarbijale. „Seda peaks usaldama – elektrituru ennustamine on tänamatu töö, kuna muutujaid on väga palju, kuid arvutused on lõpuks teinud ala tippspetsialistid. Maismaa- ja meretuule toetamise, võrgureformi ning gaasielektrijaamade kombinatsioon tagab meile kõige soodsama elektri, toob Eestisse energiamahuka tööstuse ning tõstab ettevõtete konkurentsivõimet välisturul,“ märkis ta.
Majanduskomisjoni aseesimehe Lauri Laatsi sõnul on maismaatuuleparkide rajamine märkimisväärselt odavam ja kiirem ning arendajad on avaldanud valmisolekut need ka riigipoolsete dotatsioonideta välja ehitada. „Kui maismaatuulepargid planeeritud mahus välja ehitada, suudame katta väga suure osa Eesti aasta keskmisest elektritarbimisest. Mere- ja maismaatuuleparkide rajamine toimugu võrdsetel alustel ning dotatsioonivabalt. Tehnoloogia on niivõrd palju arenenud ja tuuleparkide rajajate teadlikkus tõusnud, et maksumaksja ei pea seda kinni maksma. Riik peaks esmajoones keskenduma sellele, et kiirendada maismaatuuleparkide rajamise protsessi ja kõrvaldama takistused. Lisaks tuleb lisaraha suunata võrguühendustesse, et toodetav elekter jõuaks võimalikult suures mahus tarbijateni ja inimesed ei peaks ekstreemsete ilmastikuolude tõttu päevi elektriühenduseta olema,“ sõnas Lauri Laats.
Muu hulgas sai komisjon istungil ülevaate loodavast tuuleenergia toetusmehhanismist, mille raames on plaanis tuuleelektri toodangut kompenseerida proportsionaalselt Eestis tarbitud energia mahuga ning salvestatud taastuvelektri toodangut täies mahus. Toetusmehhanismi loomiseks vajalike seadusemuudatuste ja riigiabi loa menetlus on planeeritud tänavusse ja järgmisesse aastasse. Võrgureformi raames on plaanis parandada praegune olukord, kus liituja katab kõikvõrgu liitumisega seotud kulud. Reformi jõustudes hakkab liituja tasuma osa liitumiskuludest fikseeritud hinnakirja alusel ja ülejäänud osa kaetakse tariifist ning vastavasisuline eelnõu peaks valmima 2024. aasta kevadel. Uute juhitavate võimsuste puhul arutati kaht stsenaariumi: gaasielektrijaamadele tuginevat ning tuuma- ja gaasijaamade kombinatsiooni.
Istungil osalesid ka kliimaminister Kristen Michal ning Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar.
