Koostöös sotsiaalmeediahiidudega valminud regulatsioon kohustab veebimajutajaid eemaldama üleskutseid terrorismikuritegudele.
Komisjoni esimehe Kristen Michali sõnul on käimasoleva hübriidsõja tingimustes saanud varasemast veel selgemaks, et üleskutsed terrorismile on miski, millele demokraatlike riikide avalikus inforuumis ei tohi kohta olla. „Eelnõu tagab selle, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Kaitsepolitseiamet saavad senisest tõhusamalt terrorismi toetamist takistada ning vastutajad välja selgitada ning peatada enne, kui asjad jõuavad nii kaugele, et inimesed päriselt viga saavad,“ sõnas Michal. Ta lisas, et Eesti ei võitle seda võitlust üksi – ühtsetes reeglites on kokkuleppele jõudnud Euroopa Liit, neid toetavad veebimajutusteenuse pakkujad, nagu Google, Facebook, Twitter ja YouTube ning riikidevahelist koostööd korraldab EuroPol.
Aseesimees Rene Kokk osutas, et terroristliku sisu määratlemisel ja eemaldamisel tuleb tagada, et kaitstud oleks inimeste sõnavabadus. „Eestis peab olema turvaline elada ja mis tahes Eesti-vastased provokatsioonid ja radikaliseerimiskatsed tuleb avastada nii vara kui võimalik. Samal ajal peab see tegevus olema proportsionaalne ning me ei tohi terrorismiks tembeldada peavoolust erinevaid arvamusi,“ toonitas Kokk.
Täpsemalt viiakse infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga Eesti riiklik õigus vastavusse ELi määrusega, mille põhieesmärk on parandada koostööd veebisisu vahendajatega sh veebiettevõtted, MTÜd, seltsid ja uudisteportaalid, et tõhustada terroristliku veebisisu eemaldamist. Terroristlikuks sisuks peetakse seda, kui postitusega õhutatakse või ülistatakse terroriaktide sooritamist. Samuti käib sinna alla rühmituste tegevuse propageerimine või levitatavad detailsed juhised terroriaktide toimepanekuks. Regulatsioon puudutab vaid avalikke veebilehti. Veebimajutuse pakkujad on kohustatud terroristliku sisu esinemise korral selle eemaldama või blokeerima sellele juurdepääsu.
Lisaks muudetakse karistusseadustikku selliselt, et isikuid saaks vastutusele võtta mitte üksnes avalikult, vaid ka näiteks modereeritud foorumites ja gruppides tehtud üleskutsete eest.
Majanduskomisjon otsustas saata infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse (742 SE) Riigikogu täiskogu ette esimesele lugemisele 11. jaanuaril 2023 ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
