Riigikogu majanduskomisjon saatis esimesele lugemisele eelnõu, mis võimaldab Eestil saada Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) täisliikmeks ning annab Eesti ettevõtetele võimaluse osaleda kõrgtehnoloogilistes hangetes ilma seniste piiranguteta.
Majanduskomisjoni esimees Jaak Aab selgitas, et Eesti on CERNiga teaduskoostööd teinud 1996. aastast. „Teadlastele ja üliõpilastele on olnud CERNi uksed lahti, CERNi täisliikmeks saamine avab uksed Eesti ettevõtjatele, kes saavad edaspidi osaleda CERNi hangetel ilma piiranguteta,“ sõnas ta. „CERNi hanked on tehnoloogiamahukad ja ranged ning tänu CERNi tuntusele on nende võitmine eksportiva ettevõtte jaoks väga suur kvaliteedimärk. Samuti on CERNiga koostöös võimalik arendada uusi tooteid ja tehnoloogiaid ning tuua teadmisi tippteadusest ettevõtlusesse,“ märkis ta.
Komisjoni aseesimees Aleksei Jevgrafov tundis istungil huvi, kas Eesti ettevõtted on hangetel osalemisest huvitatud. „Kui praegu on CERNi hangete andmebaasis registreeritud 62 Eesti ettevõtet, siis kas on ka analüüsitud seda, kui palju saab neid olema, kui saame täisliikme staatuse?“ küsis ta. Ministeeriumi esindaja kinnitusel huvi on aktiivne ning CERN on atraktiivne hankepartner – CERNi hangete andmebaasis on tõepoolest 2024. mai seisuga registreerunud 62 Eesti ettevõtet, kui 2021. aasta septembri seisuga oli neid vaid 13 – kuid täisliikme staatuse puudumine seab lepingutele rahalise piiri. Nimelt on Eesti ettevõtete aastas võidetavate hangete ning CERNis töötavate Eesti kodakondsusega inimeste töö- ja praktikalepingute rahaline kogumaht piiratud aastase liikmemaksu suurusega, mis 2023. aastal oli 1,45 miljonit eurot. CERNi liikmesmaaks saades vabaneb Eesti sellest piirangust.
Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (CERN) asutati 29. septembril 1954. CERNi eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö alusteaduslike tuumauuringute ning nendega seotud uuringute vallas. CERNi peakorter asub Genfis. CERNiga on liitunud 23 riiki. CERNi täisliikmeks saamiseks on vaja ühineda CERNi asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokollliga ning CERNi eesõiguste ja puutumatuse protokolliga. Enne täisliikmeks saamist on uutele liikmesriikidele kohustuslik assotsieerunud liikmeks olek. Eesti sai assotsieerunud liikme staatuse 1. veebruaril 2021.
Istungil osales majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.
Majanduskomisjon tegi ettepanekud võtta Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolli ning eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (451 SE) esimeseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 11. juunil ja esimene lugemine lõpetada. Samuti otsustas komisjon, et juhul kui esimene lugemine lõpetatakse, võtta eelnõu teiseks lugemiseks kas 10. septembri või täiendava või erakorralise istungi päevakorda juhul, kui istungjärkudevahelisel ajal peaks selliseid istungeid toimuma.
