Haridus- ja teadusministeerium ei nõustunud Mailis Repsi poolt ministeeriumile tekitatud kahjutasu nõuet vähendama, mistõttu pole ministeerium ka nõus, et Repsi kriminaalasi lõpetataks oportuniteediga ja endine minister pääseks nii kohtu alt. Reps soovis oma kriminaalasja oportuniteediga lõpetamist, kuid prokuratuuri eeltingimus oli süü tunnistamine ja haridusministeeriumiga kahju hüvitamises kokkuleppele jõudmine. Reps soovis ministeeriumiga tekitatud kahju (tsiviilhagi summas 120 000 eurot) hüvitamist märgatavalt vähendada ja saatis ministeeriumile ka sellesisulise ettepaneku. Haridusministeerium nõuet vähendama nõus ei olnud. “Ministeeriumi seisukoht on, et igasuguse menetluse lõpetamise taotluse toetamiseks peab Mailis Reps tunnistama, et on riigile kahju põhjustanud ja esitama selge ajakava saadu tagastamiseks,” ütles ministeeriumit esindav Ellex Raidla vandeadvokaat Marko Kairjak. “Kahjutundega näeb ministeerium hoopis seda, et vaatamata kohtus avaldatud soovile asja lõpetada on Mailis Reps endiselt nii avalikkuse ees kui ka ministeeriumile esitatud dokumentides võtnud seisukoha, et ei näe endal süüd ega ka vajadust bussi kasutamise või alluvatele nende tööülesannetega mitteseotud kohustuste panemisega saadut tagastada,” lisas Kairjak. “Eelnevat arvestades on ministeerium vastanud Repsi kaitsjatele, et kokkuleppe saavutamine on võimatu ning andnud kohtule samuti teada, et pooled kokkulepet ei saa,” märkis Kairjak. Kui haridusministeerium ei ole asja lõpetamise osas nõus, siis kohtuprotsess jätkub. Samas kui Reps on nõus haridusministeeriumile viimase kahjunõude hüvitama, siis võiks Kairjaki sõnul ministeerium kaaluda oportuniteediga nõustumist. Repsi kaitsja: tsiviilnõuet ei saa täies ulatuses tunnustada ERR soovis saada Mailis Repsilt kommentaari, kuid ta ei vastanud telefonikõnele. Repsi kaitsja, Levin büroo partner ja vandeadvokaat Paul Keres ütles, et haridusministeeriumi tsiviilnõuet ei saa täies ulatuses tunnustada, sest seal on sees mitmeid ilmselgelt põhjendamata kulusid. Näitena tõi Keres nõude ministeeriumi bussi kasutamise eest isiklikul otstarbel, öeldes et ministrite autokasutused isiklikel otstarvetel on kehtiv praktika. Kerese sõnul on kõik pooled samal nõul, et kriminaalasi tuleks oportuniteediga lõpetada, vaid haridusministeerium on sellele vastu. “Neil on menetlusosalisena õigus oma menetlusõigusi kasutada, nii nagu nad ise seda parimaks paremaks peavad. Aga minu minu seisukoht on, et ei ole otstarbekas,” rääkis Keres. Paul Keres. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR “Kui kui kohus sooviks, siis kohus saaks tsiviilhagi suunata tsiviilkohtumenetlusse ja menetluse kriminaalasjas siiski lõpetada oportuniteediga. Seda on tehtud varem ka. Kohtupraktikat on küll ja küll. Kui ta ei soovi, siis sellisel juhul meil ei jää muud üle, kui me vaidleme selle asja lõpuni,” ütles Keres. Igal juhul haridusministeeriumi nõuet tasuda plaanis ei ole. “See poos, mille nad on võtnud, on minu arvates menetlust kahjustav ja ei teeni mitte kellegi huve. Aga see on nende õigus. Mailis Reps ise nimetas seda väljapressimiseks, et sellele ei kavatse ta alluda,” lisas Keres. Prokuratuur ei ole veel teinud kohtule avaldust kriminaalasja oportuniteediga lõpetamiseks. Repsile on esitatud kriminaalsüüdistus, mis koosneb seitsmest erinevast nn osateost, neist kolm on seotud omastamise ja ülejäänud kelmusega. Lisaks on haridus- ja teadusministeerium esitanud Repsi vastu tsiviilhagi summas ligi 120 000 eurot, millest 70 000 eurot moodustavad kulud lapsehoiuteenusele. Sellele summale lisanduvad menetluskulud ja võimalik sunniraha
Siin on teie teksti parandatud versioon:
Haridus- ja teadusministeerium ei nõustunud Mailis Repsi poolt ministeeriumile tekitatud kahju hüvitamise nõuet vähendama, mistõttu ei ole ministeerium ka nõus Repsi kriminaalasja lõpetama oportuniteediga ning endist ministerit kohtu eest vabastama.
Reps soovis oma kriminaalasja lõpetamist oportuniteediga, kuid prokuratuuri eeltingimuseks oli süü tunnistamine ja kokkuleppe saavutamine haridusministeeriumiga kahju hüvitamise osas. Reps soovis märkimisväärselt vähendada kahjunõuet, mille suurus tsiviilhagi raames oli 120 000 eurot, ning saatis ministeeriumile vastava ettepaneku.
Haridusministeerium ei olnud nõus nõuet vähendama.
“Ministeeriumi seisukoht on, et igasuguse menetluse lõpetamise taotluse toetamiseks peab Mailis Reps tunnistama, et on riigile kahju tekitanud ja esitama selge ajakava kahju hüvitamiseks,” ütles ministeeriumit esindav Ellex Raidla vandeadvokaat Marko Kairjak.
“Ministeerium on pettunud, et hoolimata kohtus avaldatud soovist asja lõpetada, ei ole Mailis Reps endiselt nii avalikkuse kui ka ministeeriumile esitatud dokumentides tunnistanud oma süüd ega ka vajadust hüvitada kahju, mis on tekkinud bussi kasutamise või alluvatele mittenõuetekohaste kohustuste seadmise tõttu,” lisas Kairjak.
“Arvestades seda, on ministeerium vastanud Repsi kaitsjatele, et kokkuleppe saavutamine on võimatu ning teavitanud ka kohtut, et pooled ei ole kokkuleppele jõudnud,” märkis Kairjak.
Kui haridusministeerium ei nõustu menetlust lõpetama, jätkub kohtuprotsess. Kuid Kairjaki sõnul kaalub ministeerium oportuniteediga nõustumist, kui Reps on valmis tasuma viimase kahjunõude haridusministeeriumile.
Repsi kaitsja Paul Keres ütles, et haridusministeeriumi tsiviilnõuet ei saa täielikult tunnustada, kuna see sisaldab mitmeid ilmselgelt põhjendamatuid kulusid, näiteks bussi isiklikuks otstarbeks kasutamise nõuet. Keres selgitas, et ministrite isikliku autokasutamise praktika isiklikel otstarvetel on kehtiv.
Kerese sõnul on kõik osapooled nõus, et kriminaalasi tuleks oportuniteediga lõpetada, välja arvatud haridusministeerium.
“Neil on menetlusosalisena õigus oma menetlusõigusi kasutada, nii nagu nad ise parimaks peavad. Kuid minu seisukoht on, et see pole otstarbekas,” märkis Keres.
“Kui kohus soovib, võib ta suunata tsiviilhagi tsiviilkohtumenetlusse ja samal ajal lõpetada kriminaalmenetluse oportuniteediga. See on varemgi juhtunud. On olemas kohtupraktika selles osas. Kui nad seda ei soovi, jääb meil vaid võitlus lõpuni,” ütles Keres.
Igatahes ei ole haridusministeeriumil kavas nõuet tasuda. “Minu arvates kahjustab see seisukoht menetlust ja ei teeni kellegi huve. Kuid see on nende õigus. Mailis Reps nimetas seda väljapressimiseks ja ta ei kavatse sellele alluda,” lisas Keres.
Prokuratuur ei ole seni esitanud kohtule taotlust kriminaalasja oportuniteediga lõpetamiseks.
Repsile on esitatud kriminaalsüüdistus, mis koosneb seitsmest erinevast osateost, sealhulgas kolm omastamisega seotud ja ülejäänud kelmusega seotud süüdistust. Lisaks on haridus- ja teadusministeerium esitanud Repsi vastu tsiviilhagi, mille suurus on ligi 120 000 eurot, millest 70 000 eurot moodustavad kulud lapsehoiuteenusele. Sellele lisanduvad menetluskulud ja võimalik sunniraha.