Jääolude ja erakordselt madala merevee taseme tõttu võib Rohuküla–Heltermaa parvlaevaliini ülesõit võtta tavapärasest rohkem aega. Samuti on madala veetaseme tõttu hakatud piirama laevadele lubatavate suurte ja raskete sõidukite arvu.
TS Laevade laevandusvaldkonna juht Guldar Kivro ütles ERR-ile, et ettevõtte kümneaastase opereerimisperioodi jooksul pole nad varem nii keerulises olukorras olnud. Tema sõnul on probleemiks eeskätt väga madal veetase koos ulatusliku jääga. Poolnaljatledes märkis Kivro, et varsti võib tunduda, justkui Väinameres polekski enam vett, sest kõik on jääs.
Kõige enam mõjutavad parvlaevaliikluse toimimist veetaseme miinusnäitajad. Rohuküla–Heltermaa liinil püsib veetase umbes miinus 44 sentimeetri juures, kusjuures kriitiliseks piiriks peetakse 47 sentimeetrit. Virtsu–Kuivastu liinil on veetase praegu miinus 51 sentimeetrit, mis veel otseselt liiklust ei sega, kuid probleemid algavad 57–58 sentimeetri juures. Kivro sõnul on tegemist sentimeetrite täpse mänguga.
Kaptenid ja meeskonnad jälgivad olukorda pidevalt ning on valmis kiirelt reageerima, kui veetase peaks veelgi langema. Juba praegu on hakatud piirama veoautode arvu ning laevadele lubatavat kogukaalu, et vältida probleeme madalates kanalites.
Kivro hinnangul võivad olud lähiajal veelgi halveneda, sest prognooside järgi ei muutu tuule suund vähemalt kuni 12. veebruarini. See tähendab, et veetase võib veelgi langeda ning ettevõte valmistub ka kõige raskemateks stsenaariumideks. Äärmuslikul juhul hakatakse üle vedama vaid üksikuid kaubaautosid, samas kui sõiduautode vedu saab jätkuda, kuna need kaaluvad märksa vähem.
Keerulised ilmastikuolud mõjutavad ka sõidugraafikuid. Kui parvlaevaga Tiiu suudetakse graafikut üldjoontes hoida, siis Regula puhul see alati ei õnnestu. Eriti hommikustel tundidel ja tugeva tuule korral võivad tekkida kuni kümneminutilised hilinemised. Mõnel juhul on olukord aga märksa tõsisem – näiteks kestis üks Regula ülesõit hiljuti pooleteise tunni asemel ligi kolm tundi, kuna laev jäi jääs kinni koguni kolmel korral.
Probleeme tekitab eelkõige kanalitesse kogunenud nn jääsupp, mis on küll varasemate läbimistega purustatud, kuid on nüüd taas kokku paakunud. Jää paksus ulatub kohati juba 50–60 sentimeetrini, mis muudab sealt läbimise äärmiselt keeruliseks.
Loe teisi uudiseid SIIT
