Viimastel aastatel on Eesti ühiskonnas suure tähelepanu all olnud kanade puurispidamise lõpetamise temaatika, millega seoses tegi Riigikogu maaelukomisjon Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ettepaneku süvitsi uurida kanade puurivabale pidamisele ülemineku mõjusid.
Riigikogu maaelukomisjoni hinnangul tuleb kõikide loomade heaolule üha enam tähelepanu pöörata ning kogu maailmas on inimeste eelistustes toimunud muutused puurivabade pidamisviiside suunas. Jaanuaris 2024 anti Riigikogule üle kollektiivne pöördumine, mis teeb ettepaneku lõpetada Eestis kanade puuris pidamine ning minna Euroopa eeskujul üle lindude vabapidamissüsteemidele.
„Kanade puurispidamise lõpetamiseks on vaja aluseks võtta teaduslikult tõendatud faktid. Arvestama peab nii loomade heaolu, ühiskonna ootuste, sektori arengu, aga ka laiemalt sotsiaalmajanduslike ja keskkonnaalaste aspektidega,” sõnas maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse.
„Leidsime viimasel komisjonis toimunud arutelul ühiselt, et põllumajandussektori jaoks niivõrd olulist otsust ei saa langetada ilma süvitsi minemata ja riske hindamata. Just seepärast tegime Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ettepaneku põhjalikult analüüsida kanade puurivabale ülemineku mõjusid ning võtta seejuures arvesse komisjoni poolt välja toodud aspekte,” ütles Kruuse.
Maaelukomisjon arutas kollektiivset pöördumist viimati 11. juuni istungil, et kuulata ära komisjoniliikmete seisukohad ning langetada otsus pöördumise osas. Komisjoniliikmed olid ühel meelel, et loomade heaolule tuleb enam tähelepanu pöörata ning ühiskonnal on ootus, et liigutakse puurivabade pidamisviiside suunas. Komisjon otsustas konsensuslikult teha Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ettepaneku analüüsida kanade puurispidamiselt puurivabadele pidamisviisidele ülemineku mõjusid. Komisjon toob oma ettepanekus välja mitmeid aspekte, millega palub ministeeriumil analüüsis arvestada.
Komisjonis toimus aktiivne arutelu, kas kanade heaolu parandamiseks oleks kõige mõistlikum keelustada puurispidamine teatud üleminekuaja jooksul. Tõstatus küsimus, kui pikk peaks üleminekuaeg sellisel juhul olema või kas tuleks turul lasta end ise reguleerida. Oma pöördumises ministeeriumi poole teebki komisjon ettepaneku uurida, kui pikk oleks optimaalne üleminekuaeg kanade puurispidamise lõpetamiseks.
„Kollektiivses pöördumises soovitakse vabapidamisele üle minna juba nelja-viie aasta jooksul. Sektori jaoks oleks see äärmiselt keeruline – ühe kana vabapidamisele üleviimine läheks kanaomanikule maksma umbes 50 eurot ja Eestis on täna 900 tuhat kana. Tegemist oleks suuremahulise investeeringuga väga lühikese aja jooksul. Mitmetes Euroopa riikides, kus üleminek alternatiivsetele pidamissüsteemidele on juba läbi viidud või parajasti toimumas, on üleminekuajaks määratud aga 10–15 aastat. Seda, kas ja mis aja jooksul puurispidamine lõpetada, peaks komisjoni hinnangul otsustama Riigikogu täiskogu,” ütles komisjoni aseesimees Arvo Aller.
Maaelukomisjoni hinnangul tuleks kindlasti analüüsida ka puurispidamise lõpetamise mõju nii lindude, aga ka inimeste tervisele. Loomaekspertide hinnangul peab arvestama, et vabapidamise puhul võivad teatud probleemid võimenduda (kannibalism, parasiitide ja haiguste levik). Näiteks linnugripi levikut puurivabas pidamises on raskem hallata ning see võib kiiresti nakatada ka inimesi.
Komisjoniliikmed rõhutasid ka järelevalve tõhustamise vajalikkust. Sõltumata pidamisviisist peab loomapidaja loomaheaolu nõudeid järgima ning järelevalveasutus peab nõuete täitmist piisavalt kontrollima.
Kollektiivse pöördumisega seotud avalikul arutelul toodi välja, et väikeettevõtetes on munatootmise suurendamisel üheks takistuseks väga suur bürokraatia. Tootmises, kus on kuni 50 kana, kehtivad lihtsustatud nõuded, kuid alates 51 kanast on nõuded samad, mis suurtootmise puhul. Maaelukomisjon teeb ministeeriumile ettepaneku kaaluda väikeettevõtete puhul selle lävendi tõstmist, et vähendada bürokraatiat ja soodustada väikeettevõtlust.
Komisjon soovib ülevaadet analüüsi tulemustest ning ministeeriumi seisukohtadest ja edasisest tegevusest kanade heaolu parandamiseks.Sellega on kollektiivse pöördumise menetlus Riigikogus lõppenud. Kollektiivse pöördumise menetlemise raames viis maaelukomisjon läbi viis arutelu, kuulates ära erinevate osapoolte seisukohad. Komisjoni istungite protokollidega on võimalik tutvuda Riigikogu kodulehel, samuti on järelvaadatav 10. juunil toimunud kollektiivse pöördumisega seotud avaliku istungi salvestus. Aspektidega, mida komisjon pani ette edasises analüüsis arvestada, saab
