Ma olen mõistnud, et kõik mis juhtub, juhtub mingil põhjusel. ükskõik kas head või halba. Selleks on mingi põhjus ja see kõik on osa minust, meist kõigist. Tekivad probleemid, satume süümepiinadesse, oleme õnnelikud ja kurvad, väsinud ja aktiivsed. ja on inimesi, kelle peale mõeldes tuleb naeratus näole.
Me tahame põgeneda kõige halva eest, kahetseme tehtud vigu ja mõtleme, kui lollid me oleme. Aga kui mitte midagi seda ei juhtuks, oleks ju kõik palju igavam? Niiet pea püsti, isegi siis, kui sul on kõik kõige raskemas olukorraks, ikka on inimene, kes sind armastab, kes sind mõistab ja kes sinust hoolib, ükskõik milline sa ka ei oleks, või mida sa teinud poleks!
