Jõgevamaa
28. jaanuaril kell 2.55 teatati, et Mustvee vallas Raja külas tuleb elumaja aknast suitsu. Päästjad selgitasid, et majas ajab suitsu sisse pliit. Pliidiga ühenduses oleva soojamüüri lõõrid olid paksu tahma ja pigi täis ning korsten puhastamata. Samuti puudusid hoonest kohustuslikud suitsu- ja vingugaasiandurid. Kütteseadmete kasutamine keelati, kuni korstnapühkija on seadmed hooldanud ja nende korrasoleku üle vaadanud.
Tartumaa
26. jaanuaril kella 20.14 ajal põles Tartus Niidu tänaval elumaja puhastamata korstnalõõrides tahm. Päästjate saabudes lendas korstnast üksikuid ümbrust ohustavaid sädemeid. Tuli kaminas kustutati ja tuleoht majale taandus. Hoone korstnalähedased konstruktsioonid kontrolliti termokaameraga üle.
Päästjad rõhutavad, et hoonet ohustavate ja kütteseadet lõhkuvate tahmapõlengute ärahoidmiseks tuleb kütteseadmeid järjepidevalt puhastada. Kütteseadet tuleb hooldada ja kontrollida minimaalselt kord aastas. Ühepereelamus tuleb seda iga viie aasta jooksul vähemalt korra kutsuda tegema kutselise korstnapühkija. Vahepealsel ajal võib hooldustööd ka ise ära teha, kuid julgem on kasutada kütteseadmeid, mille on üle vaadanud väljaõppinud ja igapäevaselt seda tööd tegev spetsialist. Majaomaniku ülesandeks jäi kiiremas korras kohale kutsuda korstnapühkija.
27. jaanuaril kell 1.52 teatati häirekeskusele, et Tartus Aardla tänaval süttis elumajaga ühenduses olevas kuuris elektrijuhe. Päästjate saabumise ajaks oli elanik põlengu pulberkustutiga kustutanud. Päästjad kontrollisid hoone tuleohutuse üle.
Kella 11. 02 ajal lekkis Tartus Vaksali tänaval voolas parklas auto käigukasti rikke tõttu teele õli. Päästjad katsid õlireostuse absorbentainega. Rikkis auto viidi treileriga minema.
Kella 17.51 ajal käisid päästjad Elva vallas Kõdukülas kustutamas suurt lõket, mis ohustas maja ja kuusehekki.
Viljandimaa
26. jaanuaril kella 19.18 ajal põles Mõisakülas Kooli tänaval elumaja puhastamata korstnas tahm. Päästjad tagasid hoone tuleohutuse ja õnneks tuli korstnalõõridest välja ei levinud.
Päästjad rõhutavad, et hoonet ohustavate ja kütteseadet lõhkuvate tahmapõlengute ärahoidmiseks tuleb kütteseadmeid regulaarselt puhastada. Kütteseadet tuleb hooldada ja kontrollida minimaalselt kord aastas. Iga viie aasta jooksul vähemalt korra tuleb seda ühepereelamus kutsuda tegema kutselise korstnapühkija. Vahepealsel ajal võib hooldustööd ka ise ära teha, kuid julgem on kasutada kütteseadmeid, mille on üle vaadanud väljaõppinud ja igapäevaselt seda tööd tegev spetsialist. Majaomaniku ülesandeks jäi kiiremas korras kohale kutsuda korstnapühkija.
