358118282 668582538641067 5342680330681913428 n

Loe mis on jagatav vanemahüvitis

Uudised Comments Off on Loe mis on jagatav vanemahüvitis

Jagatav vanemahüvitis on vanemate vahel jagatud õigus: vanemad võivad ise otsustada, kumb neist hüvitist saama hakkab.
Jagatavat vanemahüvitist saavad vanemad kasutada üldjuhul alates lapse 31 päeva vanuseks saamisest kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ja seda saab planeerida päevade kaupa.

Kui ema vanemahüvitis ja isa vanemahüvitis on vanemate individuaalõigus, siis jagatav vanemahüvitis on vanemate vahel jagatud õigus, mis tähendab, et vanemad võivad ise otsustada, kumb neist hüvitist saama hakkab.

Jagatav vanemahüvitis pakub peredele rohkem paindlikkust – nimelt on alates lapse 31. elupäevast jagatava vanemahüvitise kasutamise õigus nii emal kui isal. Jagatava vanemahüvitise kasutamist saab planeerida päevade kaupa. Jagatava vanemahüvitise saajat saab vahetada alates järgmisest kuust.

Vanemad saavad jagatavat vanemahüvitist kuni 60 kalendripäeva jooksul koos kasutada.

Jagatava vanemahüvitise ajal on lubatud töötada ja tulu teenida. Jagatava vanemahüvitise saamisega kaasneb riiklik ravi- ja pensionikindlustus.

Jagatavat vanemahüvitist saab ennekõike vanem, kes on vanemapuhkusel. Kui kumbki vanematest vanemapuhkusel ei ole, valivad vanemad ise, kumb neist jagatavat vanemahüvitist saab.

Kuula ka sotsiaalkindlustusameti taskuhäälingut, kus jagatavat vanemahüvitist lähemalt tutvustame.

Millises summas jagatavat vanemahüvitist makstakse?

Vanemahüvitise suurus arvestatakse igale saajale tema varasema sotsiaalmaksuga maksustatud tulu järgi. Alusperioodi leidmiseks lahutame esmalt alati lapse sünnikuust sellele eelnevad üheksa täispikka kalendrikuud (ehk keskmise raseduse pikkuse, olenemata sellest, kas laps sündis tähtaegselt, oli enneaegne või kauem kantud) ning võtame aluseks sellele eelnenud 12 kalendrikuu tulud.

Kui vanem ei ole 12 kalendrikuu jooksul sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu saanud, saab ta vanemahüvitist vanemahüvitise määras, mis on 2023. aastal 654 eurot; päevamäär 21,80 eurot.

Kui vanema sissetulek oli kuupalga alammääraga võrdne või sellest väiksem, saab ta vanemahüvitist kuupalga alammääras, mis on 2023. aastal 725 eurot, päevamäär on 24,17 eurot.

Vanemahüvitise maksimaalne suurus on 2023. aastal 4291,29 eurot, päevamäär 143,04 eurot (2024. aastal 4733,53 eurot, päevamäär 157,78 eurot). Kui vanema sotsiaalmaksuga maksustatav tulu on 4291,29 eurot või rohkem, saab vanem vanemahüvitist maksimaalses määras.

NB! Kõik vanemahüvitise summad on brutomääras, sest kõik vanemahüvitise liigid on tulumaksuga maksustatavad.

NB! Töösuhtes olev ema on erand – temal arvutame ema vanemahüvitise lapse eeldatava sünnitähtaja järgi. Töösuhtes oleva ema jaoks võib see tähendada seega seda, et ema vanemahüvitist saab ta ühes ja jagatavat vanemahüvitist teises summas. Seda seetõttu, sest ema vanemahüvitis on arvutatud lapse eeldatava sünnitähtaja järgi ja jagatav vanemahüvitis lapse tegeliku sünnikuupäeva järgi.

Sotsiaalkindlustusamet saadab vanemahüvitise saajale iga kuu väljamaksuteatise, mille pealt vanem näeb, milliste päevade eest me vanemahüvitist talle maksame, mis on vanemahüvitise päevasumma. Samuti millist maksuvabastust vanem on soovinud ning millisele pangakontole hüvitise maksame.

Kuidas arvutatakse jagatavat vanemahüvitist, kui mitu last sünnib järjest?

Kui mitu last sünnib järjest ja laste vanusevahe on alla kolme aasta, vaatame hüvitise arvutamisel eelmise lapse eest makstud vanemahüvitist: kui see on uuest planeeritavast vanemahüvitises suurem, saab vanem sama suurt vanemahüvitist nagu eelmisel korral.

Kas ettevõtluskonto omamine mõjutab vanemahüvitise suuruse arvutamist?

Vanemahüvitise suuruse arvutamisel läheb arvesse ka ettevõtluskonto kaudu saadud tulu. Seda ei arvestata aga saadud tulu suuruse järgi, nagu tavapärase töötasu puhul. Ettevõtluskontole laekuvale tulule on kehtestatud väiksem maksumäär ja sellelt makstakse vähem sotsiaalmaksu. Vanemahüvitise arvutamisel lähevad arvesse aga just kõigilt tuludelt arvestatud sotsiaalmaksud kokku.

Ettevõtluskontole laekunud summast vanemahüvitises arvesse mineva summa teada saamiseks

võtame ettevõtluskontole laekunud tulult tasutud sotsiaalmaksu ja
jagame selle tavapärase Eestis kehtiva sotsiaalmaksu määraga (33%).
- Näiteks kui ettevõtluskontole on kuus laekunud 1000 eurot, siis sellelt arvestatakse kõigiks maksudeks kokku maha 1000 x 20% = 200 eurot. Selles sisaldub tulumaks, sotsiaalmaks ja kohustusliku kogumispensioni makse, kui inimene on II sambaga liitunud.
  Sotsiaalmaksu osa sellest on: 200 x 33 / 55 = 120 eurot (kui inimene on liitunud kogumispensioni II sambaga. Kui tulu saaja ei ole kogumispensioniga liitunud, on valem 200 x 33 / 53 = 124,53 eurot).
  Vanemahüvitise jaoks arvesse mineva summa saamiseks jagame nüüd saadud tulemi 33%ga ja saame 120 x 100 / 33 = 363,63 eurot. See ongi summa, mille võtame vanemahüvitise arvutamisel arvesse. (kui inimene ei ole II sambaga liitunud, on arvutuskäik 124,53 x 100 / 33 = 377,36 eurot.

Mida tähendab, et hüvitisi arvutatakse päevamäära järgi?

Päevamääras hüvitise väljaarvutamine on tähtis, sest vanematel on võimalik ise planeerida, millistel päevadel nad kuus hüvitist kasutada soovivad. Hüvitise päevamäära järgi arvutamine võib aga tähendada, et hüvitis ei ole enam igal kuul ühes ja samas suuruses kahel põhjusel:

Vanem on ise soovinud ja planeerinud hüvitise saamise päevad erinevatel kuudel eri moel. Näiteks soovib vanem mais saada hüvitist 20 kalendripäeva eest ja juunis 30 kalendripäeva eest.
Kalendrikuudes on erinev arv päevi – kui kuus on 31 päeva, on hüvitis ühe päeva võrra suurem kui kuus, mil on 30 päeva.

Millal jagatavat vanemahüvitist makstakse?

Vanemahüvitisi makstakse igal kuul eelmise kalendrikuu eest.

Seega makstakse jagatavat vanemahüvitist möödunud kuu eest järgneva kuu 8. kuupäeval. Kui 8. kuupäev langeb nädalavahetusele või tegu on riigipühaga, makstakse vanemahüvitis välja sellele eelnenud viimasel tööpäeval. Näiteks kui 8. kuupäev on pühapäev, makstakse hüvitis välja 6. kuupäev ehk reedel.

Näiteks on vanemale määratud jagatava vanemahüvitise õigus 475 päevaks, kuna vanem on soovinud hüvitispäevi kasutada järjest alates 15.09.2022 kuni 02.01.2024. Siis maksame jagatavat vanemahüvitist vanemale iga kuu eest järgmisel kuul järgmiselt: