Väljamaised tootjad saadavad Eestisse postipakkidena üha uusi laadungeid e-sigarette, ehkki postipakis ei tohi seaduse järgi neist mitte ükski siiamaile jõuda.

Lapsevanematele võib tulla üllatusena, et lapse pinalis olev marker, kõrvaklapitoos taskupõhjas või kotinurgas vedelev arvutihiir on tegelikult sadade sigarettide nikotiinikogusega veip ehk e-sigaret. Jah, neid noortepärase kujundusega maasika-, kommi-, mohiito-, puuvilja- jne maitselisi vaevumärgatava huulikuga topsikesi tehakse sellistena, et need oleks lastele ihaldusväärsed ja samas ei ärataks täiskasvanutes liigselt kahtlusi.

Ei midagi uut siin taeva all – mu enda lapsepõlves oli väga kõrges hinnas sigaretikujuline näts. Hiljem sigaretikujulised värgindused keelustati, sest esiteks meelitasid need lapsi tarbijateks ja teiseks ajasid täiesti põhjendatult täiskasvanud närvi. Nüüd on asi palju keerulisem, kuna e-sigaretti saab mõrudamaitselist nikotiini mahutada sadade sigarettide jagu ning lisatud magusa maitsega petta kasutaja täitsa ära. Ameerikas on pooled mürgistustelefoni väikelastega seotud kõnedest tänaseks seotud e-sigarettidega.

Politsei ja maksuamet peatasid suure e-sigareti äri

Sõltuvuse algus

E-sigaretid on olnud turul nii lühikest aega, et uusi uuringuid kahjude kohta muudkui lisandub. Ühes on kõik aga ühel meelel – just lastele ja noortele on e-sigaretid eriti kahjulikud sotsiaalse käitumise tõttu, kuna nendest algab nikotiinisõltuvus. Noored ei veibi suitsetamisest loobumiseks, vaid alustavad sellest. Teadlased kinnitavad ka fakti, et veipimine tõstab hilisemat tubaka- ja narkosõltuvuse tõenäosust.

Lisaks on noorte teadmised veipimisest uskumatult olematud või vääradki. Sageli ei teatagi, kui palju on tegelikult kuskilt tänavalt ostetud e-sigaretis nikotiini (poed alaealistele ei müü) või millest toode üldse koosneb. Mõni eriti lapsik arvab, et tegemist olevat süütu veeauruga – tegelikkusest on raskem kaugemal olla.

On seitse lihtsat sammu, mida me saame teha selleks, et algavast õppeaastast tarbiksid lapsed ja noored vähem nikotiini.

1. Mitte ükski vähegi arukas täiskasvanu ei veibi laste ja noorte nähes. Olen rääkinud erinevate õpilastega, kes on varmad kinnitama ühe või teise õpetaja veipimist nende nähes. Haridusasutuste territooriumil, sealhulgas ka õuealal on rangelt keelatud ka ilma nikotiinita e-sigaretid, rääkimata siis veel nikotiinisisaldusega toodetest. Aga see pole kaugeltki ainult õpetajate patt. Ka riigikogus tohib suitsetada üksnes selleks ette nähtud suitsuruumis.

2. Olen näinud koole, kuhu on pääsenud sisse turundatud eksiarvamus näiteks nikotiinivaba veibi kasuliku toime osas. Nikotiinivaba veip, pea reeglina mingi lastepärase magusa maitsega, on toodetud veipimisharjumuse loomiseks. Nikotiinivabad veibid on Eestis samamoodi reguleeritud nagu tavalised sigaretid, ehk koolides on nende kasutamise keelatud, samuti on keelatud müük interneti teel. Usun, et koolid on siiski üldiselt seadustega kursis ja lõpetavad igasuguse keelatud toodete lubamise oma territooriumil.

3. Postiettevõtted täidavad palun ka seadust ja ei lase enam üle piiri mitte ühtegi pakki, kus on e-sigaret sees.

4. Käest-kätte müüjatest antakse politseile teada. Laste pärast.

5. Seadusandja keelustab ja muudab trahvitavaks lisaks e-kaubandusele ka illegaalse e-sigareti ostmise. Lisaks on Eesti ainus riik Euroopa Liidus, kes ei maksusta E-sigarettide ja muude tubakatoodete maaletoojaid. Eestis registreeritud mahu pealt oleks Soomele sarnane tootja maksustamine toonud riigieelarvesse vähemalt 235 miljonit eurot ehk 8181 õpetaja kogu aastapalgamäära koos kõikide maksudega – praegu oleme ainsa riigina selle raha enamasti väljaspool Euroopa Liitu tegutsevatele tootjatele kasumiks jätnud. Seda on pea kaks korda rohkem, kui kogu automaksust saada soovitakse. Siinkohal on paslik ka lisada, et akuga e-sigaretid on lisaks kõigele muule ka masendavalt keskkonnaohtlikud.

6. Räägi lapsega. Ka tüdrukutega, keda uuringute järgi puudutab veipimine erinevalt tavasigarettide suitsetamisest palju enam. Taustainfot noortega rääkimiseks leiab näiteks siit ja lihtsa õpetuse vanematele leiab näiteks siit.

7. Lapsevanemad võiksid lubada seda, et kool nende lapse koolikoti sisu aeg-ajalt kontrollib. Nikotiin tekitab depressiooni, ärevust ja pidurdab aju arengut, lisaks jäävad lapsed ja noored sellest palju kiiremini sõltuvusse. Nii et tasub kooliga koostööd teha küll.

See on täiskasvanute asi, et veipivatest noortest ei areneks uut täiskasvanute sõltuvusepideemiat. Muidugi on veidi kummaline, et riiklik õppekava käsib koolides rääkida alkoholi kahjulikkusest, ent mitte piuksugi nikotiini kahjulikkusest. Seega on arenguruumi ka riiklikul õppekaval. Kui aga juba algaval õppeaastal rohkem inimesi veidi enam pingutab, pääseb ehk mõnigi laps rohkem värvikate e-vidinate haardest.

allikas: eesti200.ee