Olukord Eestis on praegu äärmiselt kriitiline. Viirus liigub meie seas halastamatu kiirusega – uute nakatunute hulk on iga päev väga kõrge ja pidevalt tuleb juurde haiglaravi vajavaid inimesi. Olukorra kontrolli alla saamiseks peame kõik ühiselt pingutama: vähendama igapäevaste kontaktide hulka nii palju kui võimalik. Seepärast pidime raske südamega suunama lapsed taas distantsõppele, kirjutab haridus- ja teadusminister Liina Kersna.
Juba terve aasta kestnud kriis on meid kõiki väsitanud – toonud igapäevaellu ebakindlust ja teadmatust ning muret nii enda kui ka oma lähedaste tervise pärast. Ühiskondlik pinge ja vaimne väsimus on suur, mistõttu peame olema üksteisele toeks, märkama ja pakkuma abi. See tähendab aga, et erilist tähelepanu tuleb pöörata toe pakkumisele.
Haridus- ja Teadusministeerium on koos partneritega ette valmistanud võimalusi õppijate ja õpetajate toetamiseks nii õppetöös kui vaimse tervise eest hoolitsemisel. Väga tänuväärsed on ka kõikvõimalikud eraalgatused õppijate toetamiseks. Oleme selles kriisis ikkagi kõik koos.
Annan väikse ülevaade kümnest võimalusest, mis aitavad meie hariduselul koroonakriisiga toime tulla.
1. Kursused koolilõpetajatele
Põhikooli, gümnaasiumi ja kutsekooli lõpetajad saavad registreeruda Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikool ning Tallinna Ülikooli pakutavatele tasuta kursustele, mis on mõeldud lisatoena koolides läbiviidavale õppetööle.
Kursused toimuvad e-õppena ja nendel osalemine on vabatahtlik. Ülikoolide tasuta kursused on mõeldud eelkõige noortele, kes soovivad saada 9 või 12 aasta jooksul omandatud teadmistele kinnitust ja korrata üle varem õpitu, et saada lisakindlust lõpetamisel ning edasiõppimise kavandamisel.
Põhikoolilõpetajatele pakutakse matemaatika, gümnasistidele kitsa ning laia matemaatika, eesti keele ja inglise keele kursuseid. Osa kursusi on piiratud õppijate arvuga, Tallinna Tehnikaülikooli matemaatikakursused on avatud kõigile soovijatele.
2. Asendusõpetajad koolidesse
Suurem osa koolidest on juba lühemat või pikemat aega distantsõppel, äsja tuli taas ümber korraldada ka algklassilaste koolielu. Muudatused kasvatavad alati õpetajate koormust. Haridus- ja Teadusministeerium on sõlmimas lepingut töötasude kompenseerimiseks MTÜ-ga ASÕP, kes pakub koolidele asendusõpetajaid. Lisaks on üle 200 Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli üliõpilase on väljendanud oma valmisolekut minna õpetajatele vabatahtlikuna appi.
Koolide ja lasteaedade õpetajad saavad jätkuvalt oma abisoovist teatada https://bit.ly/abisoovid.
3. Igale koolilapsele arvuti
Distantsõppe ajal on eriti teravalt esile kerkinud vajadus toetada peresid, kus puudub veel distantsõppes osalemiseks vajalik seade. Koostöös Lastekaitse Liiduga jõuab koolideni distantsõppeks 1254 arvutit, mille hankimist toetas ministeerium 400 tuhande euroga. Lisaeelarvest on Haridus- ja Teadusministeeriumile koolide jaoks arvutite soetamiseks ette nähtud veel 0,5 miljonit eurot, mille eest saab soetada ligi 1400 arvutit.
Koolid laenutavad arvuteid välja neile peredele, kellel distantsõppeks arvutit ei ole. Tegeleme lisavajaduse kaardistamisega.
Esimesed arvutid jõuavad koolideni märtsikuu jooksul, täpsemalt jõuavad 150 arvutit Maardu ja Ida-Viru maakonna koolidesse juba alates 15. märtsist.
4. Õpetajate vaimse tervise toetamine
Koroonakriis on õpetajatele olnud katsumusterohke ning haridustöötajate läbipõlemise risk on märgatavalt tõusnud.
Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Haridus- ja Noorteameti Rajaleidjate ja Eesti Koolipsühholoogide Ühinguga käivitasid sellele mõeldes haridustöötajatele suunatud tugiliini, kus kõnedele vastavad koolipsühholoogi kutsetunnistusega kogemustega psühholoogid. Eestikeelne tugiliin on avatud tööpäeviti kell 12-20 telefoninumbril 7350750, venekeelne tugiliin on avatud teisipäeviti kell 12-20 numbril 7350760.
Tugiliin on tasuta ja kõik helistajad saavad jääda anonüümseks.
Haridus- ja Noorteameti koolituskeskuse eestvedamisel toimub ka kovisiooni pakkumise võimekuse suurendamine ja koolijuhtide teavitamine võimalustest koolipere vaimse tervise hoidmisel.
5. Laste, noorte ja perede vaimse tervise toetamine
Palju küsitakse ka, kust saab tuge õppija või tema vanem.
Mures last, noort ja lapsevanemat saavad aidata Haridus- ja Noorteameti Rajaleidjate nõustajad, kes pakuvad nii video- kui telefoninõustamist.
Samuti leiab veebilehelt vestlusakna, kus küsida nõu kirjalikult. Kirjalik e-nõustamine toimub esmaspäevast reedeni kell 10-14. Oma küsimusi ja mõtteid saab jätta ka teistele aegadel ning neile vastatakse esimesel võimalusel.
Laste abistamise nimel tegutsevad ka MTÜ Peaasi ja Lasteabi. Peaasi.ee pakub noortele vanuses 16-26 vaimse tervise teemal nõustamist videosilla või kirjaliku e-nõustamisena.
Lasteabi telefon 116111 on suunatud igas vanuses lastele ning töötab 24/7. Lasteabi pakub ka võimalust suhelda veebichati vahendusel.
6. Vaimset tervist ja kõne arengut toetavad nutirakendused
Koolide sulgemine on raskendanud laste ligipääsu psühholoogilistele ja logopeedilistele teenustele. Õnneks on sellele hakatud seoses distantsõppega varasemast rohkem tähelepanu pöörama. Meil on üha enam ettevõtteid, kes otsivad ja pakuvad lahendusi, et toetada lapsi ja tugispetsialiste.
Näiteks on koostöös noortega välja töötatud ennastjuhtiva õppuri tugisüsteem ja suhtlusrakendus Clanbeat, mida saavad õpilased kasutada eesti, vene ja inglise keeles. Koostöös logopeedidega on loodud kõne parandamiseks harjutuskeskkond Kõneravi.ee. Jutupliiats toetab lapse keele- ja kõne arengut. ALPA Kids rakendus aitab logopeede ja õpetajaid haridusliku erivajadusega laste ning muu kodukeelega laste õpetamisel. Alusharidusele mõeldud rakendus ELIIS aitab jälgida ja analüüsida HEV laste käekäiku. Laste psühholoogilise toetamise keskkond Helge Kool viib läbi erinevaid uuringuid, aitab tuvastada hädas lapsi, pakub neile tuge ning annab koolidele ülevaate erinevate klasside dünaamikast. Samuti toetab teaduspõhine õppemäng Triumfland Saga laste vaimset heaolu.
7. Nutikas noorsootöö
Noorsootööd (sh huviharidust) ei saa praegu siseruumides läbi viia, samuti ei ole võimalik õues grupiviisilisi tegevusi korraldada, ent paljud erinevad tegevused on kättesaadavad virtuaalsetes keskkondades.
Olulisema info, kuidas keerulistel aegadel oma vaimset ja füüsilist tervist toetada, õppimist toetada või vaba aega sisutada, leiab noorteinfo portaalist Teeviit.ee. Samuti on noorsootöötajad noorte jaoks jätkuvalt olemas ja nendega saab ühendust võtta veebikanalite vahendusel. Nutika noorsootöö läbiviimiseks leiavad noorsootöötajad häid mõtteid ning kolleegide praktilisi soovitusi aadressilt https://entk.ee/noorsootoo/noorsootoo/nutikas-noorsootoo/jaga-kogemust-nutinoorsootoo/
8. Digiõppematerjalid ja tugi töö korraldamisel
Digiõppematerjalid on nüüdseks ilmselt nii õppijatele kui õpetajatele hästi tuntud abivahend tõhusamaks õppimiseks ja õpetamiseks. Digiõpikud on jätkuvalt tasuta kättesaadavad nii põhikooli, gümnaasiumi, kutsehariduse gümnaasiumiastme ja täiskasvanute gümnaasiumide õpilastele ja õpetajatele.
E-koolikotti, mis on õpetajalt õpetajale materjalide jagamiseks, on praeguseks lisatud üle 23 000 õppematerjali ning meie õpetajad on lisanud sinna sel keerulisel aastal väga sisukaid materjale. Kuigi HEV õpilastel on võimalik jätkata õpet koolis, siis digiõpikud on valminud nii lihtsustatud õppekava õpilastele kui ka toimetulekuõppekava õpilastele.
9. “Distantsilt targemaks” veebiseminarid
Õpetajate ja koolijuhtide seas juba populaarseks saanud seminarisarjas “Distantsilt targemaks” jagavad Haridus- ja Noorteameti spetsialistid iganädalaselt koolidele praktilist infot. Teadmisi saab alates sellest, milliseid keskkondi kasutada, kuidas videotunde läbi viia kuni digipädevusmudelite tutvustamise ja veebis klassiõhtu korraldamiseni. Kõik seminarid on järelvaadatavad ja need leiab YouTube’ist.
Koolijuhtidele ja haridustehnoloogidele on e-õppe korraldamisel vajadusel abiks haridustehnoloogia infoliin, kust saab nõu ja tuge tööpäeviti tel 608 0707 ning e-posti aadressilt ht-info@harno.ee
10. Koolikeskkonnad ohutumaks
Selleks, et meie lapsed saaksid edaspidi võimalikult ohutult koolis käia, vajame viiruste levikut tõkestavaid täiendavaid abinõusid mitte ainult tänavust kevadet, vaid ka pikemat perspektiivi silmas pidades. Pärast nakatumiste hulga kontrolli alla saamist peab saama jätkata kontaktõpet võimalikult turvalises keskkonnas.
Olulisel kohal on õhukvaliteedi tagamine: ventilatsioonisüsteemide ehitamine, korrektne hooldamine ja käitamine. Lähikuudel koondab ministeerium koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) ning koolipidajatega Eesti Hariduse Infosüsteemi koolide ja lasteaedade ventilatsiooni puudutavad andmed, et hinnata olukorda ning kavandada tegevusi ja planeerida vajalikke investeeringuid.
