Euroopa Komisjoni avaldatud esialgsete andmete kohaselt hukkus 2025. aastal Euroopa liikluses 19 400 inimest, mis on 2024. aastaga võrreldes 580 inimest ehk 3% vähem. See on hea märk, arvestades, et sõidukite arv ELi teedel on suurenenud ja läbitud kilomeetreid on rohkem. ELi eesmärk on vähendada 2030. aastaks liiklussurmade ja raskete vigastuste arvu poole võrra.
Euroopa Komisjoni kestliku transpordi ja turismi volinik Apostolos Tzitzikostas sõnas: „Liiklusohutus on jagatud vastutus. Liiklussurmade arv on kogu ELis pidevalt vähenenud ja see näitab, et meie ühised jõupingutused on vilja kandnud. Kuid iga elu, mille siinsetel teedel eelmisel aastal kaotasime, oleks võinud alles jääda. Peame tegema liikmesriikide, ettevõtjate ja liiklejatega paremat koostööd, et muuta meie teed ohutumaks, ja liikuma kindlalt oma eesmärgi poole viia liiklussurmade arv 2050. aastaks nullini.“
Liiklusohutuse paranemine on riigiti väga erinev. Aastatel 2024–2025 vähenes liiklussurmade arv märkimisväärselt Eestis (-38%) ja Kreekas (-22%). Belgia, Bulgaaria, Taani, Poola ja Rumeenia püsivad esialgsetel andmetel graafikus, et vähendada liiklussurmade arvu 2030. aastaks poole võrra.
Nagu ka varasematel aastatel, olid teed 2025. aastal kõige ohutumad Rootsis ja Taanis, kus surmajuhtumite arv oli väike (vastavalt 20 ja 24 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta).
Iga hukkunu kohta saab raskelt vigastada hinnanguliselt viis inimest. See tähendab, et igal aastal saab kogu ELis liiklusõnnetustes raskeid vigastusi ligikaudu 97 000 inimest.
Kõige ohtlikumad on jätkuvalt maapiirkondade teed, kus 2024. aastal leidis aset üle poole (53%) surmaga lõppenud liiklusõnnetustest. Linnapiirkondades moodustavad 70% kõigist liiklusõnnetustes hukkunutest jalakäijad, jalgratturid, kaherattaliste mootorsõidukite ja isiklike liikumisvahendite kasutajad. Liiklusõnnetused lõpevad linnades surmaga valdavalt siis, kui õnnetuses osalevad autod või veoautod.
Mehi hukkub liikluses tunduvalt rohkem (77%) kui naisi (23%). Üha suurem mure on liiklussurmade ebaproportsionaalselt suur osakaal noorte (18–24aastased) ja eakate (üle 65aastased), eelkõige jalakäijate ja jalgratturite seas. Kõige enam hukkus autojuhte ja kaassõitjaid (44%), neile järgnesid kaherattaliste mootorsõidukite (mootorrattad ja mopeedid) kasutajad (21%), jalakäijad (18%) ja jalgratturid (9%). Aastatel 2021–2024 suurenes märkimisväärselt elektritõukeratastega seotud surmajuhtumite arv.
Loe teisi uudiseid SIIT
