Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) statistika kohaselt on tänavu 11 kuuga Eestis registreeritud 29 tuhat liikluskindlustuse juhtumit kogukahjuga 51 miljonit eurot. Neist 11 tuhat on parkimisõnnetused, mille kogukahju on 12 miljonit eurot. Keskmine parkimiskahju on 1085 eurot.
LKF-i tegevjuhi Mart Jesse sõnul juhtub sageli, et parkimisõnnetuse põhjustaja lahkub sündmuskohalt, kuid satub hiljem silmitsi probleemidega. „Väga tihti jääb õnnetus turvakaamera vaatevälja või leidub sündmuskohal tunnistajaid. Kui teist juhti ei ole autos ja pole võimalik teda ootama jääda, siis peaks juhtunust teavitama oma kindlustusseltsi ja helistama häirekeskuse numbril 112,“ ütles Jesse.
„Õnnetus tuleb igal juhul kohapeal vormistada ja teha juhtumist fotod, sest vastasel juhul võib sündmuskohalt lahkumine tuua lisaks politsei trahvile kaasa ka kindlustusandja tagasinõude,“ selgitas Jesse.
Kõigist liikluskindlustuse juhtumitest moodustavad parkimisõnnetused 39 protsenti, tagant otsasõidud 17 protsenti ja kokkupõrked ristmikul 14 protsenti.
If Kindlustuse poolt sel suvel läbi viidud uuring näitas, et 20 protsenti parklaõnnetuse põhjustajatest põgeneb sündmuskohalt.
„Paljud inimesed ilmselt ei taju veel, miks peab õnnetuse registreerima. Parklaõnnetuse põhjustajal tuleb järgmisel aastal tasuda liikluskindlustuse eest paarkümmend eurot rohkem, põgenejal tuleb aga lisaks sellele tasuda kõik kahjud oma taskust. Koos politsei trahviga võib kogusumma ulatuda tuhandete eurodeni,“ selgitas If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuht Taavi Kruus.
Kruus rõhutas, et parklaõnnetuse osalistel pole mõistlik sõlmida omavahel rahalisi kokkuleppeid. „Kui õnnetuse põhjustaja pakub näiteks 100 eurot, siis seda on selgelt liiga vähe, sest väiksemgi remont maksab täna ligi 500 eurot. Omavaheline kokkulepe pole kasulik ei õnnetuse põhjustajale ega kannatanule, mõistlik on ikkagi õnnetus korrektselt registreerida,“ ütles Kruus.
Inges Kindlustuse juhatuse esimehe Voldemar Vaino sõnul sagenevad parklaõnnetused kaubanduskeskuste osturallidel enne jõule. „Levinud eksimus pärast õnnetust on jätta oma kontaktandmed kannatanu auto kojamehe alla ja sõita ära. On olnud juhuseid, kus kannatanu sõiduk on pargitud pikemaks ajaks, teade kustub vihma käes, jääb lume all märkamatuks või lendab hoopis tuulega minema,“ ütles Vaino.
„Kui sõidetakse otsa teisele sõidukile või millelegi muule ning kahjustunud sõiduki või eseme omanikku ei ole sündmuskohal, tuleb alati helistada numbrile 112 ja teavitada juhtunust,“ lisas Vaino.
Liikluskindlustus on sõidukijuhi kohustuslik vastutuskindlustus, mis hüvitab liiklusõnnetuse põhjustaja tekitatud kahju kannatanule. Kui sõidukit ei kasutata, siis võib see liikluskindlustuseta seista kuni 12 kuud alates viimase lepingu lõppemisest.
LKF on liikluskindlustuse registri pidaja, liikluskindlustuse garantiifond, Eesti rohelise kaardi büroo ja liikluskindlustuse lepinguta sõidukite sundkindlustaja. LKF hüvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata jäänud sõidukiga tekitatud kahju. Samuti korraldab LKF liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu.
Lisainfo: liikluskindlustuse 2021. aasta III kvartali statistika
