Liikluskindlustusjuhtumi põhjustajate keskmine vanus kasvab

Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) statistika kohaselt on liikluskindlustusjuhtumi põhjustajate keskmine vanus kasvanud viis aastat iga kümnendiga sel sajandil. Kui sajandivahetusel põhjustasid enamiku liiklusõnnetustest 30ndates aastates juhid, siis 2012. aastal oli liiklusõnnetuse põhjustaja keskmiselt 40-aastane ja alates 2022. aastast 45-aastane.

LKFi juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul on tänasel rahvusvahelisel eakate päeval asjakohane pöörata tähelepanu rahvastiku vananemisele. „Keskmise liiklusõnnetuse põhjustaja vanuse kasv on seotud Eesti elanikkonna vananemisega. Nagu ühiskonnas, nii ka liikluses kasvab kõige hoogsamalt 65-aastaste ja eakamate sõidukijuhtide osakaal, moodustades mullu 13 protsenti kõigist liikluskindlustusjuhtumi põhjustajatest,“ ütles Piirsalu.

Piirsalu sõnul oleme võrreldes 10 aasta taguse ajaga jõudnud olukorda, kus noori ja eakaid juhte on liikluses sama palju. „On tervitatav, et eakad on aktiivsed. Samas näitab statistika, et nende põhjustatud liiklusõnnetused ei ole enam valdavalt plekimõlkimised, vaid on sama rasked kui noorematel vanusegruppidel.“

Piirsalu rõhutas, et ohutule liiklemisele on vaja tähelepanu pöörata kõigil. „Lisaks sellele, et sõidukijuhid vananevad, on meie liikumisvahendid muutunud järjest mitmekesisemaks, sõidukiirused teedel aina kasvavad ja liiklejate, sh jalakäijate, tähelepanu kipub liikluselt ära hajuma nutitelefonile. See on viimastel aastatel kaasa toonud liiklussurmade ja vigastatute arvu kasvu.“

Piirsalu hinnangul on muudatusi vaja nii igaühe liikluskäitumises kui riiklikes strateegiates. „Kavandatav liiklusohutusprogramm 2026-2035 näeb ette mitmeid vajalikke tegevusi, nende seas ka juhtimisvõimekuse hindamise tõhustamist sõidukijuhi tervisetõendi saamisel. Tervisetõendi väljastamisel peaks olema võimalus hinnata juhtide kognitiivset võimekust. Olenemata vanusest, kui tervis ja tähelepanuvõime hakkavad autojuhtimist segama, siis ei tohiks enam rooli istuda. Liiklusohutuse tagamisel on kõige olulisem roll igal liiklejal endal – olgu ta jalakäija või juht,“ ütles Piirsalu.

„Samuti on liiklusohutusprogrammis vajalikud keskmise kiiruse mõõtmise plaan ja süsteemsete rikkujate mõjutussüsteem, et tagada ohutu sõidukiirus ja vähendada liiklussurmade arvu. Muudatusi ei tasu karta, sest enamik juhte on seaduskuulekad ja loodavate mõjutussüsteemide fookusesse ei satu,“ ütles Piirsalu.

LKFi statistika põhineb liikluskindlustuse registril ning hõlmab ainult liikluskindlustuse kohustusega sõidukitega tekitatud kahjujuhtumeid. See ei sisalda jalgratta või kindlustuskohustuseta elektritõukeratta omavahelisi kokkupõrkeid või ühe sõiduki õnnetusi.

LKF on liikluskindlustuse registri pidaja, liikluskindlustuse garantiifond, Eesti rohelise kaardi büroo ja liikluskindlustuse lepinguta sõidukite sundkindlustaja. LKF hüvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata jäänud sõidukiga tekitatud kahju. Samuti korraldab LKF liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu.

Toimetas Janar Keel