Eesti inimeste kodudes tekib igal aastal ligikaudu 400 kg jäätmeid inimese kohta, millest ringlusse jõuab ainult umbes 30% – suurem osa lõpetab paraku sortimata segaolmejäätmetena prügimäel või põletusahjus. Prügimäele jõuavad ka esemed, mida saaks taaskasutada või ümber töödelda. Nii läheb raisku palju väärtuslikku materjali, millest toota uusi asju.
Kodus tekkivast prügist suure osa moodustavad biojäätmed ja pakendid. Biojäätmeid eraldi kogudes saab sellest ise oma köögivilja- või lilleaia jaoks kompostmulda teha. Konteinerisse kogutud biojäätmetest tehakse tööstuslikku komposti või biogaasi. Biogaasiga sõidavad näiteks Tallinna bussid, aga sellest saab ka toasooja ja autokütust.
Ka pakendite liigiti kogumine pole tühi vaev. Klaas on tänuväärne materjal, mida saab lõputult ümber sulatada uuteks klaaspakenditeks. Plastpakenditest saab teatud juhtudel samuti uusi pakendeid teha, samuti kasutatakse neid fliisi tootmiseks. Plastist tehakse laialdaselt ka graanuleid, millest hiljem toodetakse elektripistikuid, ehitusmaterjali jms.
Et pakenditest saaks midagi uut teha, peavad need jõudma ülejäänud prügist eraldatuna pakendikonteineritesse. Selleks, et pakendite liigiti kogumine inimestele mugavamaks teha, plaanib riik lähiajal süsteemi uuendada. Eesmärk on, et inimesed saaksid peale biojäätmete ka pakendeid ära anda kodu juurest lahkumata. Liigiti kogumisest peaks tekkima selge rahaline sääst.
Kraam kaasa kauplusse!
Aeg-ajalt kodust ravimisahtlit korrastades võime leida aegunud rohtusid. Kindlasti ei tohi neid visata tualetipotti ega olmeprügisse, sest nii satuvad need ained keskkonda. Juba praegu on Läänemeri ravimijääkidega reostunud ja see ohustab vee-elustikku. Vaid hoolsama käitumisega saame saastumist pidurdada.
Kui kodus juhtub mikser või röster katki minema, saab väikese elektroonika (kuni 25x25cm) viia tagasi suuremasse elektroonikapoodi või kaupluse juures asuvasse elektroonikajäätmete konteinerisse. Samuti on kõigis suuremates toidupoodides ja ostukeskustes olemas kogumiskastid patareide ja väikeste akude jaoks.
Kõik elektroonikaseadmed ja patareid sisaldavad nii väärtuslikke kui ka ohtlikke aineid, mida saab ringlusse võtta, et neist uusi asju toota, aga mis tavaprügi hulka visatuna suureks ohuks inimestele ja loodusele.
Järgmiseks jäätmejaama!
Oma asjatoimetuste teekonda planeerides tasub läbi käia ka jäätmejaamast. Sinna saab viia vanapaberi ja katkised riided, aga ka vanaelektroonika ja ohtlikud jäätmed.
Kui kauplused võtavad vastu ainult väikeelektroonikat, siis jäätmejaama saab tuua lisaks ka vana külmkapi, televiisori, pesumasina ja muud suured seadmed, mis üldjuhul võetakse teatud mahus vastu tasuta. Samuti saab seal ära anda kodus tekkivad ohtlikud jäätmeid: kodukeemia, värvid ja lahustid, akud ja leedlambid. Ohtlike jäätmete sattumist keskkonda peab vältima, sest see mõjutab nii pinnase, joogivee kui ka õhu kvaliteeti.
Ka vanapaberi ja papijäätmeid peab liigiti koguma. Vanapaberist tehakse joonistus- ja tualettpaberit, liigiti kogutud papist saab jõupaberit ja uusi kartongpakendeid. Ajalehtedest valmivad aga munarestid, uued ajalehed ja soojustusmaterjalid.
Anneta ja aita!
Tähtis on meeles pidada, et korralikud, terved ja puhtad asjad tasub alati saata uuele ringile. Nii aitad vältida jäätmeteket ja annad olulise panuse keskkonna heaks. Sinu üleliigne kapp, korralik kampsun või terve tehnika võib olla suureks abiks mõnele teisele inimesele, kes uusi tooteid endale lubada ei saa.
Ja mis veelgi tähtsam: enne asja soetamist mõtle, kas sul ikka on seda vaja, ja jäta ülearused ostud tegemata. See on kõige parem viis keskkonna hoidmiseks.
Vaata lisaks: kuhuviia.ee
