Kuigi me teame, et mitte kõik suhted ei kesta igavesti, võib suhte lõppemisega leppimine olla üllatavalt keeruline. Sageli leiame end mõtisklemas endiste kallimate ja möödunud võimaluste üle. Kuidas leida jõudu ja tahtejõudu eluga edasi liikuda? Näiteks Kadri, 40-aastane naine, vajas kaheksa aastat, et mõelda oma endisele armastusele ilma südamevaluta. Eriti raskelt mõjus talle esimene aasta pärast lahkuminekut.
Kadri lugu on kahjuks üsna tavaline. Raseduse seitsmendal kuul sai ta teada, et tema elukaaslane on teise naisesse armunud ja lahkub. See uudis tabas teda ootamatult ja tekitas sügava šoki. Esimene aasta möödus justkui mustas augus, millest aitasid Kadrit välja tema õe toetus ja sotsiaalne suhtlemine. Ta otsis lohutust ja abi erinevatest tegevustest nagu beebikool, ujumine, laulmine ja trenn. Tagasi tööle minnes tundis ta end sageli ülekoormatuna ja ootas nädalavahetusi, et lapsest puhata.
Aasta hiljem sai Kadri teada, et lapse isa on oma uuest suhtest lahku läinud. Ta lootis, et mees naaseb, kuid see ei juhtunud. Lapse sünnipäevad muutusid keeruliseks perioodiks, kus ta igatses jagada lapse kasvamisega seotud rõõme endise partneriga.
Aili Tamming, nõustaja-psühhoterapeut, tõdeb, et lahkuminekust ülesaamine võtab aega. Leinaprotsess sisaldab erinevaid faase nagu eitus, valu, kurbus, pettumus, viha ja leppimine. Aeg, mis selleks kulub, oleneb inimesest ja suhte kestusest. Tihti läbib inimene esimesel aastal üksinda kõik olulised sündmused, mis võivad olla eriti valusad.
Kadri tunnistab, et oli pikka aega ohvri rollis, kuid suutis lõpuks sellest välja murda, alustades vaimset tööd, lugedes raamatuid ja harrastades joogat. Ta kolis Pärnusse, mis osutus tema jaoks parimaks otsuseks. Kuigi ta ei unusta kunagi lapse isa, on ta tänulik ilusate mälestuste ja oma poja eest.
Aili Tamming rõhutab, et uued kogemused ja tegevused aitavad minevikust lahti lasta. Ta soovitab teha nimekirja asjadest, mida soovitakse elus teha, ja hakata neid teostama. Uute oskuste õppimine aitab kaasa positiivsete emotsioonide tekkimisele, mis aitavad unustada negatiivsed tunded.
Samuti ei tohiks kahetseda minevikku ega takerduda mälestustesse. Kui tunned, et ei suuda edasi liikuda, otsi abi teraapiast või räägi inimestega, kes on sarnaseid olukordi läbi elanud. Teraapia aitab leida isiklikult sobivaid lahendusi, kui sõprade-tuttavate nõuanded ei pruugi sobida. On oluline mitte lasta endal jääda paigalseisu, vaid liikuda edasi ja luua uusi mälestusi.
Kadri näite põhjal ilmneb, et leppimine ja uuesti õitsele puhkemine võib võtta aega, kuid on võimalik. Ta leidis uut jõudu, kolides linnast välja ja luues uue elu oma pojaga, mis aitas tal end vaimselt taasavastada ja tunda end vabana.
Annika, 36-aastane naine, jagab oma lugu pikaajalise kõrvalsuhte lõpetamisest, mis oli vajalik, et mitte lõhkuda oma perekonda. Kuigi ta tegi lahkumineku otsuse ise, ei ole ta suutnud oma armastust unustada, isegi mitu aastat hiljem. Ta proovis erinevaid viise, et igatsusest üle saada, kuid leidis, et täielik unustamine on keeruline, eriti kui suhe oli sügav ja täis ühiseid tulevikuplaane.
Aili Tamming kinnitab, et suhte head küljed teevad selle lõppemise eriti valusaks ja igatsemise intensiivsemaks. Ta rõhutab, et oluline on võtta aega leinamiseks ja tunnistada, et kuigi mõistus võib öelda, et lahkuminek oli õige, võib süda siiski kaua igatseda.
Kuidas vabaneda minevikuigatsusest? Tamming soovitab endalt küsida, kas olete valmis edasi liikuma. Kui jääte liialt minevikku kinni, võib see viidata hirmule elada ja uuesti haiget saada. Tema nõuanne on aktsepteerida lahkuminekut, hakata elama täiel rinnal ja vältida võrdlemist eelmise suhtega. Ta julgustab inimesi olema avatud uutele kogemustele, mis aitavad luua uusi mälestusi ja parandada õnnetunnet.
Lõpuks meenutab Tamming, et inimpsüühika kipub uusi partnereid võrdlema eelmistega. Kui uus suhe ja partner on paremad kui eelmine, aitab see “kirjutada üle” eelmised mälestused ja vähendada igatsust. Kui uus suhe on nõrgem, võib süda jätkuvalt igatseda eelmist partnerit. Ta rõhutab, et kahetsus ja minevikku takerdumine ei aita edasi liikuda.
Kadri ja Annika lood näitavad, et leppimine ja uuesti õitsele puhkemine võib võtta aega, kuid on võimalik. Oluline on leida oma tee, olla avatud uutele kogemustele ja mitte karta abi otsida, kui tunnete, et ei suuda üksi edasi liikuda.
