Läti keskpank Latvijas Banka (LB) teatas eile neljapäeval, 7. septembril, et soovitab inimestel end kurssi viia sellega, mida oodata, kui riiki tabab suur kriis, ning on välja andnud nõuandeid sisaldava brošüüri.
„Venemaa algatatud sõja tulemusena on need teemad omandanud uue tähtsuse ja tõusnud ka avalikkuse huviorbiiti,” teatas pank.
Latvijas Banka on teinud ettevalmistusi tagamaks, et Lätis osutatakse kõiki kriitilisi finantsteenuseid, kui tekib oht riigi julgeolekule või „suurte välismõjudega olukord”, teatas LB. See hõlmab internetipanga või mobiilirakenduse kaudu maksete tegemise jätkumise tagamist, maksekaartidega maksmist, sh veebimakseid, ja sularaha väljavõtmist sularahaautomaadist, vahendab lsm.lv.
„Kriis tekib tavaliselt ootamatult, kuid viimased aastad on näidanud, kui oluline on valmistuda erinevateks elusituatsioonideks. Teeme seda nii riigina kui ka finantssektoris ning julgustame kõiki enda ja oma lähedaste eest hoolt kandma. Väga oluline on olla hästi informeeritud, kuna ebakindlus on suurim paanika allikas kriisiolukorras, mis võib vallandada jada ebamõistlikke otsuseid, mis põhjustavad rahalist kahju. Julgustame kõiki tutvuma Latvijas Banka koostatud teabega ja järgima selle nõuandeid ja juhiseid,” ütles Latvijas Banka nõukogu liige Ilze Posuma.
On kindlaks tehtud, et umbes 900 Lätis tegutsevast sularahaautomaadist 99 on määratud „kriitilisteks sularahaautomaatideks”, mis ohu korral esmalt sularahaga varustatakse. Nende sularahaautomaatide asukohakaart on saadaval siin.
„Julgustame inimesi suhtuma edastatavasse infosse eriti kriitilise pilguga ja tuginema ainult usaldusväärsetele teabeallikatele, mitte alluma provokatsioonidele ja valeinformatsioonile, samuti mitte langema pettuse ohvriks mitte ainult kriisiajal, vaid ka siis, kui vastutavad asutused teavitavad kriitilistest finantsteenustest,” märkis keskpank.
Enamus brošüüris sisalduvatest nõuannetest on üsna elementaarsed, koosnedes erinevatest kontaktnumbritest ja QR-koodidest, mis viivad teistele teabeallikatele ning näiteks ametliku teabe kuulamisest ja suurema kriisi korral sularaha väljavõtmisega mitte kiirustamisest – nõuanded, mis võivad või ei pruugi ajaloolisi pretsedente arvesse võtta. Samuti üritatakse rahustada, kuulutades, et pangatöötajad on hästi koolitatud ja kuni 100 000 euro suurused hoiused on täielikult kaitstud. Samuti tuletatakse inimestele meelde, et kriisiolukorras tuleb siiski täita oma rahalisi kohustusi, näiteks tasuda laenu tagasimakseid.
Üks nõuanne on see, et elektri- ja internetikatkestuste korral on Läti raadio kuulamine hea valik.
Brošüür on sisuliselt vaste 2020. aasta tsiviilkaitse brošüürile „Mida teha kriisi korral” (uuendatud 2022. aastal), mille eesmärk on aidata avalikkusel valmistuda võimalikeks kriisiolukordadeks ning anda kasulikku teavet selle kohta, kust abi otsida ja uusim info.
„Oleme kaitseministeeriumis rahul, et Läti pangandussektor on teadlik oma rollist ja olulisusest tervikliku riigikaitse süsteemi arendamisel ja tugevdamisel, et inimestel oleks kriisi ajal juurdepääs finantsteenustele ja nende raha oleks turvatud. Selle brošüüri koostamine on olnud kavandatud tegevuse tulemus, mis toob enamasti kasu elanikkonnale, kes saavad kasulikku teavet selle kasutamiseks,” ütles kaitseministeeriumi asekantsler Jānis Garisons.
