Sotsiaalkindlustusameti lastemajadesse, kuhu jõuavad seksuaalselt väärkoheldud, selle kahtluse või kahjustava seksuaalkäitumisega lapsed, pöörduti 2022. aastal 631 lapse murega. See on ligi saja lapse võrra enam kui tunamullu.
„Et inimesed märkavad ja kahtluste korral meiega ühendust võtavad, on väga tänuväärne. Lastevastane seksuaalvägivald on kõige varjatum kuriteoliik, mis puudutab elu jooksul pea iga viiendat last. Julgustame igaüht väiksemagi lapse seksuaalse väärkohtlemise kahtluse korral lastemaja poole pöörduma. Ainult nii jõuab vajalik tugi iga lapseni, kes seda vajab. Parem kaitsta kui kahetseda,“ kutsub sotsiaalkindlustusameti lastemajateenuse juht Anna Frank inimesi üles väärkoheldud lapsi märkama ja neist teada andma. „Kui laps on kuriteoohver, peab teenus ja sellega kaasnev tugivõrgustik olema lapsele lähedal ja kiiresti kättesaadav.”
Lastemajateenuse vajalikkust näitavad järjest kasvavad pöördumiste arvud: kui 2017. aastal oli pöördumisi 132, 2018. aastal 241, 2019. aastal 402, 2020. aastal 428, 2021. aastal 534 lapse osas, siis mullu oli pöördumisi 631.
2022. aastal lastemajja pöördunud laste keskmine vanus oli 11 eluaastat. Enim pöördusid noored vanuses 14–17. Lisaks oli pöördunute hulgas 53 eelkooliealist, kelle puhul oli tegu valdavalt peresisese seksuaalse väärkohtlemise kahtlusega.
Tüdrukuid oli mullu lastemajast abi saanute hulgas 66% ja poisse 34%. Eesti keelt kõnelevaid lapsi tuli lastemajja 80%, vene keelt kõnelevaid lapsi oli 19%. Lastemajja jõudis ka 1% mõnes muus keeles kõnelevat last.
„Järjepidev teavitus- ja ennetustöö on vajalik kõikides elanikkonna rühmades, sealjuures on oluline jälgida, et info jõuaks ka venekeelse sihtrühmani. Teemat varjutava vaikuse murdmine ja teadlikkuse tõstmine ühiskonnas on aeganõudev protsess, mille nimel teeme aktiivset teavitustööd nii lasteaedades, koolides kui kogukondades,“ lisas Frank.
Möödunud aastal pöörduti peamiselt lapse seksuaalse väärkohtlemise kahtlusega (53%) ja kahjustava seksuaalkäitumisega (24%). Ülejäänud pöördumiste puhul oli tegemist kas lapse füüsilise väärkohtlemise kahtluse või pöördunute, sealhulgas lapsevanemate, spetsialistide ja noorukite nõustamisega erinevatel seksuaalsusega seotud teemadel.
Võrreldes varasemate aastatega suurenes mullu kohalike omavalitsuste ja teiste lastega töötavate spetsialistide pöördumiste osakaal. Suur hulk pöördumistest jõudis lastemajja ka läbi sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefoni 116 111. Lastemajja jõudnud juhtumid lahendati koostöös politseiga.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo lastekaitse grupi juhi Reimo Raiveti sõnul on iga kodanikul kohustus kaitsta lapsi, et neile saaks tagatud turvaline ja hoitud lapsepõlv. „Julgustan inimesi teavitama lastest, kelle puhul esineb kahtlus, et lapsega võib koduseinete vahel toimuda midagi ääretult koledat. Lastemajja ei jõua ainult seksuaalselt väärkoheldud lapsed, aeg-ajalt satuvad sinna ka lapsed, kes vajavad teiste spetsialistide abi. Seetõttu ei tasu karta ka neid olukordi, kui teavitate ja info ei vasta tõele, vaid sootuks vastupidi saame lapse oma murega suunata õige inimese juurde,“ lisas Raivet.
Esimene lastemaja avati 2017. aastal Tallinnas. Täna tegutsevad lastemajad lisaks Tartus, Jõhvis ja Pärnus. Teenuse eesmärk on aidata seksuaalselt väärkoheldud lapsi nii, et kriminaalmenetlustoimingud oleksid lapsesõbralikud ega põhjustaks niigi tasakaalust välja viidud lastele lisatraumasid.
Lastemajades töötavad lapse heaolu nimel eri spetsialistid: lastekaitsetöötaja, politsei, arst, psühholoog ja paljud teised. Lastemaja meeskond hindab lapse olukorda ja abivajadust, uurib juhtumit ning pakub lapsele vajalikku abi.
Kontaktid:
- Sotsiaalkindlustusameti lastemaja on infotelefonil 5854 5498 kättesaadav esmaspäevast neljapäevani 8–17, reedel 8–15.30 või e-kirjaga info@lastemaja.ee
- Muudel aegadel saab pöörduda sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefonile 116 111 või info@lasteabi.ee
- Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste kontaktid: Seksuaalvägivald | Palunabi
- Hädaohu korral tuleb helistada hädaabinumbril 112.
