Kristina Kukk, Sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik
Keegi meist ei sünni eksperdina ning vanematena õpime tihti ka enda vigadest. Jälgides laste arengut võime nii mõnegi süütu mängu tõlgendada oma mätta otsast ning seeläbi valesti reageerida.
Kuidas käituda olukorras, kui kaks nelja-aastast lasteaialast mängivad nukunurgas ema ja isa ning teevad teineteisele musi? Kas lapsega paljalt teki all magamine on õige tegu? Milline on eakohane käitumine ja mida teha, kui laps on kahjustava seksuaalkäitumisega? Vastused nendele ja teistele küsimustele annavad Sotsiaalkindlustusameti lastemajateenuse juht Anna Frank ning peaspetsialistid Hele-Riin Rebase, Ketter Kõre ja Kirsika Jõks.
Kirsika, sinu igapäevaseks ülesandeks lastemajas on muuhulgas ennetus- ja teavitustöö korraldamine. Kuidas hinnata, kas lapse seksuaalne käitumine on eakohane või mitte?
Seksuaalsus on inimese osa alates sünnist. Lapseeas hõlmab seksuaalne areng armastust ja sõprust, oma soo ja keha avastamist, meeldivate ja ebameeldivate asjade väljaütlemist, turvaoskuste õppimist ja head enesetunnet.
Sageli kiputakse laste omavahelisi seksuaalse sisuga mänge tõlgendama täiskasvanu vaates ning unustatakse ära, et laste tegevus ei ole seksuaalse suunitlusega. Näiteks jäljendavad eelkooliealised lapsed ema ja isa mängimist. Mängu käigus kallistatakse ja musitatakse üksteist, imiteeritakse sünnitust, seksimist jne. Samuti meeldib selles vanusel lastel avastada nii iseenda kui ka teiste laste keha. Eelpool nimetatud mängude mängimisel mängib suurt rolli vabatahtlikus, võrdsus, nõusolek, arengu- ja eakohasus ja taustapildiga kooskõla. Kui antud mänge mängivad samaealised lapsed vastastikusel nõusolekul ning kellelegi ei tehta haiget ega kasutata sundi ja/või ähvardamist, võib seda lugeda eakohaseks käitumiseks.
Laste eakohaste ja ebakohaste seksuaalsete tegevuste osas annavad nii vanematele, kui ka lastega töötavate spetsialistidele hea ülevaate hindamisvahendid Murebaromeeter ja Sensoa lipusüsteem.
Kirsika, mõni aeg tagasi uurisime Sotsiaalkindlustusameti lastemaja spetsialistidelt, millist rolli mängivad lapse seksuaalkasvatuses lapsevanemad. Toona jäi puudutamata küsimus, kas lapsega ühes voodis paljalt magamine või duši all käimine on õige tegu?
Vastates küsimusele “kas näiteks lapsega ühes voodis paljalt magamine on õige tegu?” tuleb vaadelda lapse vanust ja eakohast arengut. Seni kuni laps saab rinda, on lapse magamine ema juures loomulik, samas aastane laps võiks juba magada oma voodis, kolme või neljane aga oma toas. Laste lähedusvajadus ja harjumused on erinevad, mistõttu ainuüksi alasti vanemate kõrval magamises ei ole midagi kriminaalset, kui aga sellega kaasneb lapse intiimpiirkonna, olgu selleks, rindade, suguelundite või tagumiku katsumine, tuleb sellest koheselt teavitada kohaliku lastekaitsespetsialisti ja politseid, kes hindab juhtunu asjaolusid.
Teisele küsimusele, “kas lapsega duši all käimine on õige tegu?” ühest vastust ei ole. Lapsed on erinevad ning ka peretraditsioonid pesemisel ja saunas käimisel ei ole alati samasugused. Lapsed vanused 4-5 peaksid juba iseseisvalt enda intiimpiirkonna pesemisega hakkama saama ning lapsevanem võib last abistada ainult hädavajadusel ja lapselt nõusoleku küsimisel. Nõusoleku küsimisega kinnistame lapsel arusaama õige ja vale käitumisest. Lapsevanema roll on julgustada last rohkem iseseisvusele ning suunata teda iseseisvalt pesema.
Lapsevanemate kohustus on õpetada lapsele tajuma ühiskonnas kehtestatud reegleid, käitumise norme ja piire. Suureks abiks on ujumistriiete reegli õpetamine. On olemas erinevad kehaosad, mõned neist isiklikud ja erilised. Ujumisriiete või aluspesu alla jäävad kehaosasid ei näidata kõikidele. Ainult laps võib otsustada nende üle. Mitte keegi ei tohi ujumisriiete alla jäävaid kehaosi katsuda, vaadata või nendest rääkida ilma lapse loata. Antud reegli õpetamine on vanematele abiks lapsele selgitamisel, miks intiimsed kehapiirkonnad peavad vahel ka magades olema kaetud ning miks on privaatsus ja iseseisvus pesemisel vajalik.
Hele-Riin, ka sinu igapäevaseks ülesandeks lastemajas on muuhulgas ennetus- ja teavitustöö korraldamine. Mille järgi saab hinnata, kas laps on kahjustava seksuaalkäitumisega või on ta lihtsalt uudishimulik?
Selleks, et hinnata, kas laps on kahjustava seksuaalkäitumisega, saab kasutusele võtta Kirsika poolt varasemalt soovitatud hindamisvahendeid – Murebaromeetri või Sensoa lipusüsteemi.
Murebaromeeter on juhis, mis aitab mõista, kas lapse käitumine on murettekitav ja millal sekkuda. See töötab valgusfoori põhimõttel ehk roheline tähistab normipärast ja eakohast, kollane või oranž suuremat tähelepanu ja võib-olla ka sekkumist vajavat käitumist, punane aga sellist, mis vajab kohest sekkumist.
Näiteks on Murebaromeetri järgi igati normaalne käitumine, kui 6-10-aastane laps ei soovi, et keegi näeks teda riietumas või WC-s. Kui 2-5-aastased lapsed mängivad seksuaalse sisuga mänge, mis kutsuvad esile teiste laste kaebusi, soovitab Murebaromeeter pöörata sellele käitumisele tähelepanu ja vajadusel sekkuda. Kui aga 11-14-aastased teismelised sunnivad nõrgemaid lapsi seksuaalse sisuga tegevusi tegema, nõuab selline käitumine kohest sekkumist.
Laste seksuaalkäitumise Murebaromeeter on tõlgitud nii eesti kui ka vene keelde.
Sensoa lipusüsteemi eesmärgiks on hinnata, kas laste või noorte seksuaalkäitumine on loomulik, sobimatu või lubamatu ning õpetada, kuidas erinevates olukordades reageerida. Tegemist on vahendiga, mis on mõeldud kuni 18-aastaste lastega töötavatele inimestele, sealhulgas lastekaitsespetsialistidele, õpetajatele, treeneritele, noorsootöötajatele ja politseinikele. Ühtlasi toetab Sensoa lipusüsteem ka lapsevanemaid ja sobib kasutamiseks laste ja noorte seksuaalhariduses.
Oletame, et rühm noori mängib magamistoas mängu „Tõde või tegu“. Poiss saab ülesandeks tüdruku rindu katsuda ning teebki seda. Sensoa lipusüsteemi järgi hinnates võib antud käitumisele anda kollase lipu, sest kuigi seksuaalsed mängud on selles vanuses normaalsed ning käitumine toimub privaatses magamistoas ja sõprade seas, ei ole selge, kas tüdruk seda soovis või kas ta andis poisile teadliku nõusoleku. Samuti ei ole selge, kas poiss ise soovis tüdruku rindu katsuda. Nii poiss kui ka tüdruk võisid olla mängus surve all. Kuigi noored on võrdsed, võib grupi poolt võib olla surve. Samuti võib selline käitumine kahjustada noorte eneseaustust. Nad võivad end hiljem pahasti tunda.
Olukorras osalenute või sellest puudutatud osapooltega vesteldes tasub nendelt uurida, kas on lõbus osaleda mängus, mille ülesannetest ei saa keelduda? Üksteise proovile panemises pole midagi halba. Kõik on korras seni, kuni noored ise soovivad ülesannet täita, samas ei tohiks sundida kedagi vastu tahtmist midagi seksuaalset tegema. Noortele peab panema südamele, et kui teised neid survestavad, ei ole see õige ning seetõttu on neil ka täielik õigus ülesande täitmisest keelduda. Lisaks on siinjuures oluline jõuda noortega kokkuleppeni, et edaspidi taolisi olukordi välditakse.
Selle näite puhul on hästi oluline pidada meeles, milline on ea- ja arengukohane seksuaalne areng ning samuti õpetada noortele, missugune käitumine on lubatud ja missugune mitte. Täiskasvanutena peame aru saama, et noored katsetavad palju, muuhulgas ka seksuaalse alatooniga mängudega, samas, kellegi sundimine ei ole vastuvõetav just seetõttu on oluline, et vestluse tulemusel mõistaksid noored probleemi ja seaksid oma käitumisele piirid.
Ketter, oled lastemajas küll üsna värske töötaja, kuid ilmselt oskad anda nõu, miks ja kuhu peaks täiskasvanu pöörduma, kui märkab lapsel kahjustavat seksuaalkäitumist?
Probleemse ja kahjustava seksuaalkäitumise vorme on erinevaid ning laste puhul tuleb seda teemat ääretult tundlikult käsitleda, et vältida niinimetatud sildistamist. Lapse kahjustava ja vägivaldse seksuaalkäitumise puhul on oluline sellist käitumist tähele panna ja reageerida, et ennetada hilisemat võimalikku kokkupuudet kriminaalõigussüsteemiga.
Kui lapsega töötav spetsialist või lapsevanem ei tea, kuidas seda täpselt teha või väljub see nende pädevusest, saab konsulteerida lasteabi telefonil 116 111, kes nõustavad edasiste tegevuste osas. Pöörduda võib ka kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti, lastemaja või politsei poole. Sõltuvalt kahjustavast seksuaalkäitumise vormist otsustatakse edasised tegevused – kas piisab nõustamisest, kus selgitatakse teise osapoole nõusoleku saamise vajalikkust, räägitakse lapse enda ja teiste keha piiridest või on lisaks vajalik ka politsei kaasamine ja menetluse alustamine.
Oluline on iga lapse õiguste ja heaolu kaitse ning kindlasti ei tohiks tähelepanuta jääda ka ohver, sest seksuaalne väärkohtlemine võib kahjustada lapse eakohast arengut ning ka psüühilist ja füüsilist arengut.
Anna, sina, kui lastemaja juht oskad kindlasti öelda, kas erinevatest teraapiatest ja nõustamistest on päriselt kasu, et aidata kahjustava seksuaalkäitumisega last?
Täna on Eestis vähe võimalusi, kuidas aidata ja mõjutada lapsi, kellel on probleemne ja kahjustav seksuaalkäitumine, sest pole piisavalt spetsialiste ja ka sekkumiste osas on valik veel kesine. Küll aga on selle teemaga rohkem tegeletud mujal maailmas ja Eesti saab hakata erinevaid hindamis- ja sekkumismudeleid mujalt üle võtma ning enda jaoks sobivaks kohandama.
Probleemse ja kahjustava seksuaalkäitumise puhul tuleks lapse abistamiseks kaasata kindlasti terapeut, kelle abil kasvab võimalus, et lapse käitumine paraneb. Enamasti on selliste probleemidega laste käitumise taga midagi, milles laps juba varasemalt võis abi vajada, näiteks hooletusse jätmine, perevägivald, vägivalla kogemine või muu trauma. Lapse käitumist mõjutavad sekkumisi peaks olema erinevaid ja need peaks olema paindlikud, et tagada erinevate probleemidega ja erineval arengutasemel lastele ja noortele sobiv sekkumisviis.
Laste puhul ei saa mööda tema lähedastest, seega on vajalik nii individuaal- kui ka pereteraapia. Sekkumisena soovitatakse ka mitmesüsteemset ja -dimensioonilist teraapiat. Et sekkumine mõjuks, on välja toodud neli olulist faktorit, milleks on varajane ja mitte-karistatavad sekkumised, spetsialistide koolitused ja sekkumiste arendus ning teraapilised lähenemised, mis kaasavad lähedasi.
Teraapia aitab lapsel leida ning õppida eluks erinevaid toimetulekuviise, mis aitavad parandada lapse toimetulekuoskusi pikas perspektiivis – on ta siis ennast või teisi kahjustava seksuaalkäitumisega. Üks teraapia põhilisi eesmärke on tugevdada lapse enda olemasolevaid tugevusi.
Lastemaja soovitab lapsevanematel ja lastega töötavatel spetsialistidel tutvuda järgmiste materjalidega
Lapse arengut toetavad materjalid lapsevanematele ja spetsialistidele:
- Eestikeelne brošüür (PDF), milles kirjeldatakse 0-18-aastaste laste seksuaalset arengut ja tuuakse näiteid, kuidas vanem saab lapse turvalist ja eakohast seksuaalset arengut toetada.
- Murebaromeeter seksuaalkäitumise hindamiseks eesti keeles (PDF) ja vene keeles (PDF). Rohkem infot Murebaromeetri kohta leiab Kriminaalpoliitika kodulehelt nii eesti kui vene keeles.
- Sensoa lipusüsteemi plakat laste ja noorte seksuaalkäitumise hindamiseks eesti keeles (PDF) ja vene keeles (PDF). Häid näiteid erinevatest olukordadest saab lugeda Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. Soovi korral saab Sensoa lipusüsteemi raamatut (PDF) lugeda veebis. Sensoa lipusüsteemi kohta on tehtud ka tutvustavad lühivideod.
Kui laps on kogenud traumat:
- Loe Kriminaalpoliitika kodulehelt, mis on laste seksuaalne väärkohtlemine?
- Loe lastemaja soovitusi lapsevanematele, kelle laps on kogenud traumat eesti keeles (PDF) ja vene keeles (PDF).
- Ööpäevaringset professionaalset abi seksuaalvägivalda kogenud inimestele pakub seksuaalvägivalla kriisiabikeskus.
