Suuremad murekohad on viimaste Laste Nõuandva Paneeli uuringute andmetel Eesti laste seas internetis võõrastega suhtlemine, kokkupuutumine pettuste ja raha väljapressimisega, küberkiusamine ning info usaldusväärsus.
Eesti lapsed on võrreldes teiste lähiriikidega enim kokku puutunud pettuse või kavalusega, mida kasutatakse millegi väljapetmiseks. Üldjuhul petetakse lastelt välja just raha. Kui Skandinaavias ja teistes Balti riikides jääb tulemus alla 10 protsendi, siis Eestis ulatub väljapetmisega kokkupuutunute hulk 16 protsendini. Võrreldes Skandinaavia riikidega, ei julge Eesti noored abi küsida vanematelt, kui nende kohta on internetis levinud valeinfot. Näiteks Rootsis ja Soomes küsivad abi keskmiselt pooled valeinfo küüsi sattunud lastest, kuid Eesti laste puhul on see osakaal kuni 38 protsenti.
Telia toetustegevuste juhi Elo Võrgu sõnul näitavad Telia, Ipsose ja Lastekaitse liiduga koostöös tehtud Laste Nõuandva Paneeli uuringud, et aastast aastasse korduvad Eesti laste puhul samad teemad. “Võrreldes teiste lähiriikidega Skandinaavias ja Baltikumis on Eesti laste seas kõige enam kokku puututud raha, konto või isikike andmete väljapressimisega. Lisaks on iga kümnenda lapsega internetis ühendust võtnud täiskasvanu, keda laps ei tunne. Need on päris hirmutavad faktid ja kahjuks lapsevanemani see info sageli ei jõuagi. Küberkiusamine on muutunud karmimaks kui lihtsalt halvasti ütlemine,” ütles Võrk.
Targalt Internetis teavitustöö koordinaatori Kerli Valneri sõnul peegeldab Eesti laste olukorda internetis hästi see, milliste muredega pöördutakse lasteabitelefoni poole. “Meie poole on pöördutud murega, et on toimunud salaja filmimine ning see on üles pandud kiusamise eesmärgil. Tehtud on libakontosid, kui kätte on saadud intiimsemad fotod, mille kaudu on püütud ähvardada ja välja pressida või sotsiaalmeedia kontole sisse häkkida,” rääkis Valner.
2022. aastal oma murega Lasteabi poole pöördunud eelkõige lapsedseejärel lapsevanemad ja spetsialistid. 34 protsenti kõikidest pöördunud lastest on vanusevahemikus 12-14.
Eesti laste turvalisuse haavatavust sotsiaalmeedias näitab ka 2021. aastal läbi viidud 4.-9. klasside uuring KüberPähkel, mille tulemustest selgus, et 86 protsenti vastanutest on sotsiaalmeedias konto ning 21 protsenti nendest kontodest on viimase kahe aasta jooksul sisse murtud.
Küberkiusamise korral on oluline tõendusmaterjal salvestada ning anda sellest teada ka keskkonna haldajale, vajutades “teavita” või “report” nuppu, kes saab kiusava info keskkonnast eemaldada. Tõsisemate juhtumite puhul tuleb teavitada veebipolitseid.
Lastekaitse liit on loonud õpilastele õppematerjali “Kuidas ennast ja teisi internetis kaitsta”, kus on välja toodud sammud, mida kiusamise nägemise/kogemise korral teha ning kuidas tõendusmaterjale salvestada.
Oluline on endast mitte liigselt infot anda ning vaadata üle sotsiaalmeediakontode privaatsussätted. Teistest pilte või videoid jagades on oluline neilt enne selleks nõusolekut küsida, vt nõuandeid, kuidas teistest pilte ja videoid tohib teha.
Küberturvalisusega seotud nõuanded lapsevanemale ja üldiselt nutitelefoni kasutamiseks.
Telia ja Lastekaitse liidu koostöös on valminud ka soovitused lapsevanematele lasteabitelefoni116111 soovitused internetis suhtlemise ja küberkiusamise kohta.
