Piirivalvurite jääluure näitab, et Lämmi- ja Pihkva järvel on jää piisavalt paks ning nii võib nende piiriveekogude jääle alates 15. jaanuarist minna ka maastikusõidukitega.
Jätkuvalt on jalgsi lubatud minna ka Vaniku, Pabra ja Kriiva järvede jääle. Lisaks võib minna ka Peipsi järve jääle, ent seda kuni viie kilomeetri kaugusele kaldast ning vaid sellele järvealale, mis jääb Lämmijärve ja Smolnitsa küla vahele.
Pattina järve jääkate on endiselt ohtlikult nõrk, mistõttu on sinna minek keelatud. Samuti on keelatud viibida jääl Võhandu jõe suudmele ning Salusaarele lähemal kui 200 meetrit.
Piirivalvurite jääluure andmed näitavad, et loetletud veekogude jääkate on viimaste pakaseliste ilmadega saavutanud paksuse, mis lubab kalurid jalgsi ohutult järvejääle. Küll aga tuleb jääkattel liikujatel olla tähelepanelik, sest jääolud järvistul on paiguti üsna ebaühtlased ning võivad ilmastiku mõjul väga kiirelt muutuda.
Mustvee kordoni piirivalvur Margus Anier loetles, et kui Lämmi-, Pihkva, Vaniku, Pabra ja Kriiva järvede jääle võib minna kuni piirirežiimieeskirjaga kehtestatud viibimiskeelu alani, siis Peipsil võib minna vaid Mustvee jõe ja Alajõe vahelisele järvealale ning sedagi vaid kuni viie kilomeetri kaugusele kaldast. „Järvistul on keelatud viibida Võhandu jõe suudmele ning Salusaarele lähemal kui 200 meetrit. Järvejääl liikudes tuleb olla tähelepanelik ning hoiduda ka teiste jõgede ja ojade suudmetele liiga lähedale minemast, sest jää neis kohtades on liikuva vee tõttu ohtlikult nõrk,“ kirjeldas Anier kalastushuvilistele seatud piiranguid ohutuse tagamiseks.
Anier soovitas järvejääle minejatel end ennekõike soojalt ja ilmastikule vastavalt riidesse panna. „Järvele minnes võtke kaasa laetud mobiiltelefon, et ohu korral oleks võimalik hädaabinumbril helistada ja abi kutsuda. Võimalusel võtke kaasa ka navigatsiooniseade, mis aitaks hoida õiget kurssi ning vältida tahtmatuid piiririkkumisi. Kindlasti ei tohiks järvele jääda ka nii kauaks, et pimedas enam tagasiteed ei leia. Kui järvejääl viibides peaks ilm ootamatult halvenema, udu tekkima või kui külm liialt näpistama hakkab, tuleks viivitamatult liikuda tagasi kaldasse, et iseenda tervist asjata ohtu ei seataks,“ rõhutas piirivalvur.
Piirivalvurid soovitavad järvejääle minekust kindlasti pereliikmetele või mõnele lähedasele teada anda tagamaks võimaliku abi saamise, kui kalastaja mingil põhjusel piirivalvekordoniga või häirekeskusega ise ohtu sattudes ühendust võtta ei saa.
Värskeimat infot jääolude kohta saab politsei kodulehelt, lähimast kordonist või veebirakendusest piiriveekogu.ee. Piiriveekogul hätta sattudes helistage kohe hädaabinumbril 112.
Lämmi- ja Pihkva järvele võib minna ka maastikusõidukiga
Piirivalvurite jääluure näitab, et Lämmi- ja Pihkva järvel on jää piisavalt paks ning nii võib nende piiriveekogude jääle alates 15. jaanuarist minna ka maastikusõidukitega.
Jätkuvalt on jalgsi lubatud minna ka Vaniku, Pabra ja Kriiva järvede jääle. Lisaks võib minna ka Peipsi järve jääle, ent seda kuni viie kilomeetri kaugusele kaldast ning vaid sellele järvealale, mis jääb Lämmijärve ja Smolnitsa küla vahele.
Pattina järve jääkate on endiselt ohtlikult nõrk, mistõttu on sinna minek keelatud. Samuti on keelatud viibida jääl Võhandu jõe suudmele ning Salusaarele lähemal kui 200 meetrit.
