2024. aasta esimese kaheksa kuuga on Eestis registreeritud 10 korda rohkem läkaköha juhtumeid kui eelmise aasta samal perioodil. Kui eelmisel aastal tuvastati augusti seisuga 9 haigusjuhtu, siis tänavu on nakatumisi olnud juba 97.
Haigestunute seas on märgatavalt suurenenud laste osakaal ning lapsed vanuses 0-14 eluaastat moodustavad haigestunute üldhulgast 49%. Enamik haigestunutest on läkaköha vastu vaktsineerimata.
Terviseameti andmetel on sagenenud kollete esinemine ehk ühes peres või leibkonnas haigestub mitu inimest korraga. 30% haigusjuhtudest on peresisesed kolded, kus on samaaegselt 2-4 haigusjuhtu ning haigestusid nii vanemad kui ka lapsed.
Just kolletena registreeritud haigusjuhtude puhul on märgata, et haigestunud lastest enamik ei ole haiguse vastu vaktsineeritud. Läkaköha vastu vaktsineeritud lastel ja täiskasvanutel on haiguse kulg tunduvalt kergem.
Surmajuhtumid on alati traagilised, eriti kui neid on võimalik ära hoida. Niisiis tasub vaktsineerida terve perekond, kui seal kasvab alla 3-kuuseid imikuid. Näiteks 2007. aastal suri Eestis 1-kuune poiss perekonnas, kus varem haigestusid vend ja ema.
TABEL: Läkaköhasse haigestumine Eestis 2019-2024. Käesoleva aasta andmed on esitatud augustikuu seisuga.
Millal läkaköha vastu vaktsineeritakse?
Eesti lapsed vaktsineeritakse immuniseerimiskava raames läkaköha vastu kuus korda: 3kuuselt; 4,5kuuselt ja 6kuuselt ning 2aastaselt; 6-7aastaselt ja 15-16-aastaselt.
Viimastel aastatel on hõlmatus vaktsineerimisega laste seas tunduvalt langenud. Eestis oli seisuga 31.12.2023 läkaköha vastu vaktsineerituse hõlmatus 1aastastel 72,3% (WHO soovitus – 90%) ja 2aastastel 83,3%. Hõlmatus esimese korduvvaktsineerimisega oli 3aastastel 72,8 % ja hõlmatus teise korduvvaktsineerimisega 7aastastel 63,4%.
Ajalooline vaade: haigestumine läkaköhasse
Enne seda, kui läkaköha vastane vaktsineerimine lisati 1957. aastast immuniseerimiskavasse, oli haigestumise tase Eestis väga kõrge ning registreeriti üle 6000 haigusjuhtu aastas.
1963. aastast on läkaköhasse haigestumine Eestis püsinud väga madal, kuni 1990ndate lõpus hakkas haigestumine taas kasvama ning märgatav kasv toimus ka 2007-2010, kui haigestumine jõudis uuesti 1963. aasta tasemeni.
Kuivõrd nakkushaiguste eksperdid nägid, et 2007-2010. aastatel haigestusid rohkem noorukid ja noored täiskasvanud, otsustas immunoprofülaktika ekspertkomisjon lisada immuniseerimiskavasse revaktsineerimise noorukitele vanuses 15-16 eluaastat. Selle tulemusel haigestumine taas langes.
Niisiis näitab Eesti praktiline kogemus, et laste ja noorukite õigeaegne vaktsineerimine ja revaktsineerimine on raskete tagajärgedega haiguse ennetamisel väga oluline.
Vaktsineerimine raseduse ajal
Rasedatele on vastunäidustatud elusvaktsiinid (näiteks MMR, kollapalaviku vaktsiin, tuulerõugevaktsiin). Teisi vaktsiine, välja arvatud HPV, võib manustada epidemioloogilistel näidustustel. Näiteks gripi vastu on soovitav vaktsineerida enne gripihooaja algust olenemata raseduse trimestrist.
Haigused, mille vastu soovitatakse rasedaid kindlasti vaktsineerida, on gripp ja läkaköha.
Raseduse ajal, eriti kolmandas trimestris, tekivad naise organismis füsioloogilised muutused, eelkõige immuunsüsteemis. Toimuvate muutuste tõttu on rase nakkushaiguste suhtes vastuvõtlikum ja haiguse kulg võib rasedal raskem olla. Teisalt on vaktsineerimine vajalik vastsündinu kaitseks: platsentat läbivad raseduse käigus IgG-tüüpi antikehad, mis aitavad last esimestel elukuudel kaitsta. Lisaks saab vastsündinu rinnapiimast ema IgA-tüüpi antikehi.
Uuringud on näidanud, et kõige suurem läkaköhavastaste IgG-tüüpi antikehade platsentaarne ülekandumine lootele esineb raseduse viimasel neljal nädalal. Seetõttu soovitatakse rasedaid vaktsineerida läkaköha booster-vaktsiiniga Tdap 27. rasedusnädalast.
Sellise vaktsineerimise tõhususe näiteks on Ühendkuningriigid (UK), kus pärast 2012. aasta aprillis vallandunud läkaköha puhangut käivitati läkaköha vaktsiini manustamise programm. Haigestumine läkaköhasse oli puhangu ajal UK-s 20 aasta kõrgeim. Haigestumine oli suur ka alla kolme kuu vanuste imikute seas. Selle vanusegrupi haigestumise alusel hinnatakse läkaköha aktiivsust ühiskonnas, mis tähendab, et aktiivsus oli kõrge. Läkaköha vaktsineerimise programmi alustati rasedatel 2012. oktoobris. See nägi ette, et läkaköha vaktsiin manustatakse rasedatele kolmandal trimestril, ideaalis 28.–32. rasedusnädalal. Eesmärk oli kujundada imikutel kuni esimese läkaköha vaktsiini saamiseni (UK riikliku programmi alusel tehakse see teisel elukuul, meil kolmandal elukuul) immuunkaitse emalt üle kanduvate IgG antikehade abil.
Programmi efektiivsust kinnitab asjaolu, et suurim haigestumise langus on esinenud alla kuue kuu vanuste laste seas. Vaata lähemalt SIIT.
Läkaköha vaktsineerimise soovitused rasedatele on kajastatud Eesti immuniseerimiskava rakendusjuhises. Vaata lähemalt SIIT (PDF)(lk 12).
Seega jäta meelde: difteeria, teetanuse ja läkaköha liitvaktsiiniga (dTap) on soovitav vaktsineerida alates 27. rasedusnädalast. dTap vaktsiin on kõigile täiskasvanutele (sh rasedatele) tasuline.
Mis on läkaköha?
Läkaköha on väga nakkav bakteriaalne haigus, mille tekitaja on Bordetella pertussis. Esimeses staadiumis sarnaneb läkaköha tavalisele külmetushaigusele. Külmetushaigusele sarnanevale perioodile järgneb läkaköhahoogudega kulgev periood, mis võib kesta kuni kümme nädalat. Väikelastel on tüüpiline köhahoo lõpus vilinaga sissehingamine, köhahoog võib lõppeda ka oksendamisega. Köhahood esinevad sageli just öösiti. Läkaköha võib tabada igas vanuses inimesi, kuid haigusest on kõige enam ohustatud väikelapsed, kelle jaoks võib pealtnäha kerge haigus lõppeda äkksurmaga.
Eriti ohtlik on läkaköha alla 3-kuustele imikutele. Läkaköha vastast vaktsineerimist soovitatakse kõigile pereliikmetele, kelle peres on alla 3-kuuseid imikuid (umbrella strategy).
Loe lisaks, milliste haiguste vastu saab Eestis oma lapsi kaitsta: Mille vastu saab vaktsineerida? | vaktsineeri.ee
