KUUM: Varasemalt kinni olnud Estonia vööriramp on täiesti avatud ja lebab laevavraki kõrval
Uppunud parvlaeva Estonia vööriramp leiti kolmapäeval tehtud uuringute käigus täielikult avatuna. Varasema teadmise ja ametliku raporti järgi oli ramp suletud.
“Vööriramp lebab paremal pardas, toetudes osaliselt laevakerele. Võimalik on näha autoteki sisemusse, kus on näha autoteki lael palju erinevaid materjale,” rääkis uuringujuht ja ohutusjuurdluse keskuse juht Rene Arikas meediale edastatud videoklipis.
Postimehele antud intervjuus täpsustas Arikas, et varasemalt on erinevate uuringute käigus tuvastatud, et vööriramp on küll osaliselt avatud ehk siis tõesti on võimalik läbi väga kitsa prao sinna autoteki sisse näha.
“Täna me näeme, et vöörirampi ees ei ole ja meil on täitsa täies ulatuses avatud sissepääs autotekile.”
Arikas ei soovinud ajalehele spekuleerida põhjuste üle, miks ramp on eest ära tulnud?
“Tänasel päeval oleme ainult võimelised tuvastama, et vööriramp ei ole kinnitatud hingede külge ja ta lebab laeva paremas pardas, toetudes osaliselt laevakerele.”
Kurm: keegi on rambi maha võtnud
Eesti valitsuse aastatel 2005–2009 moodustatud parvlaev Estonia nn relvaveo asjatundjate komisjoni juht Margus Kurm märkis, et ramp oli ees nii 1994. aastal vrakki filmides, rahvusvahelise laevahuku uurimise komisjoni (JAIC) lõppraporti järgi, Saksa ajakirjanik Jutta Rabe 2000. aastal filmimaterjalis kui ka 2019. aastal, mil laeva käisid dokumentaalsarja tarbeks uurimas Norra filmitegijad.
Kurm ütles Postimehele, et kui 25 aastat oli ramp olnud kinnises asendis laeva küljes, siis on raske uskuda, et see nüüd, vahetult enne allveeuuringuid ilma kellegi kaasabita lihtsalt ära kukkus ja end vraki najale seisma upitas.
“Mis ma salgan: minu esimene mõte on, et keegi on selle [rambi hingedelt] maha võtnud. Muud ma ei oskagi öelda,” lisas Kurm Õhtulehele.
Muud uued avastused
Videoklipis rääkis Arikas veel, et kolmapäeval tuvastati ka, et Estonia sõukruvid ja sõuvõllid on vigastusteta.
“Sõukruvide labad on null-asendis. Samuti on vigastusteta mõlemad roolilehed. Erinevates kohtades on näha tuukrite poolt lõigatud avausi. Ahtrirambid on kinnises asendis ja samuti ei ole laevastabilisaatorid väljas ehk nad on tõmmatud laevakere sisse. Vrakist põhjapool ehk paremas pardas on pikk süvend laiusega viis kuni seitse meetrit. Süvendi põhjas on liiv, osalt ka suuremaid ja väiksemaid kive. Süvendi sein on suhteliselt järsk, mis koosneb arvatavalt savi-moreeni segust.”
Arikas märkis, et laeva paremas pardas on vähemalt üks rebend, mis algab esimeselt tekilt ning läbistab põrkeprussi ja edasi liigub allapoole pinnase sisse.
“Seetõttu ei ole võimalik tuvastada ka selle rebendi täpset pikkust. Rebendi ümber on sissemuljutud ebaregulaarse keha poolt. Samuti on näha väga palju erinevaid muljumisjälgi välisplaadistusel,” rääkis Arikas videos.
Parvlaev Estonia uppus Läänemerel 28. septembril 1994 kella 0.55 ja 2.03 vahel. Laev oli teel Tallinnast Stockholmi 989 inimesega pardal, kellest päästeti 137 ja hukkus 852. Leiti vaid 95 hukkunu surnukehad.
