Soome peaminister Sanna Marini leiab, et Euroopa oleks pidanud lõpetama Venemaaga suhtlemise ja kehtestama Venemaale ranged sanktsioonid juba 2014. aastal, kui Venemaa vallutas Krimmi.
President Sauli Niinistö kaitses kontakti säilitamist, sest kontakti katkestamine oleks vallandanud Vladimir Putini kinnisidee ja Venemaa oleks Ukrainat varem rünnanud, vahendab Ilta-Sanomat.
Välispoliitika instituudi programmijuht Arkady Moshes ei taha peaministri ja presidendi vahel kohtunikuks olla.
Moshese sõnul tehti Venemaaga põhimõtteline viga juba 2008. aastal, kui Venemaa ründas Gruusiat.
Venemaa sõda Gruusia vastu ignoreeriti täielikult. Euroopa pigistas Gruusia sõja ees silmad kinni, sest Euroopa alustas Venemaaga läbirääkimisi uue lepingu ja partnerluse üle Venemaa moderniseerimiseks. Barack Obama reageeris, püüdes parandada Venemaa ja USA suhteid. See julgustas Venemaad jätkama, märkis Moshes.
Teine viga oli pärast Krimmi annekteerimist, loomulikult oleks Euroopa võinud karmimaid sanktsioone kehtestada. Saksamaa tegi suurima vea. Saksamaa ei hoolinud Krimmist üldse, sest ehitas Venemaalt Saksamaale gaasijuhtme Nord Stream 2. Angela Merkel tahtis ehitada gaasitoru – et hoida äri alles ja võib-olla ennetada suurt sõda, ütles Moshes.
Välispoliitika instituudi programmijuht Moshes ütleb, et Euroopa ja Lääs jätsid Venemaale vale mulje, et ta võib kõike teha ilma suuremate tagajärgedeta.
See julgustas Venemaad ja tekitas arusaama, et ta võib kõike, aga äri ja majandus on tähtsamad kui rahu Ukrainas. Pärast Krimmi annekteerimist jätkas Euroopa Venemaaga kauplemist peaaegu normaalselt, märkis Moshes.
Moshese sõnul oli kontakti hoidmine Venemaaga mõistlik, nagu ütles Niinistö.
Kui asju saab lahendada dialoogi teel, tuleks proovida dialoogi. Euroopa lähenemisviis oli sanktsioonid ja dialoog. Niinistö ja Marini eriarvamused pole vastandlikud.
Euroopa põhimõte oli olla karm ja jätkata dialoogi, kus sanktsioonid oleksid võimaluse korral diskussiooni põhjuseks ja kui ei saa, siis jätka dialoogi ja samal ajal aidata Venemaa kodanikuühiskonda nii kaua, kuni saab.
Euroopa poliitika polnud just kõige katastroofilisem. Olid sanktsioonid, Euroopa oli ühtne, veelgi ühtsem kui praegu, sest sanktsioonid olid lõdvad. Suur viga tehti 2008. aastal, kui Venemaa kasutas oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks sõjalist jõudu – ning Euroopa ja USA ei hoolinud sellest, resümeeris Moshes.
Soome poliitika kahest superstaarist üks on rahvusvahelistes uudistes loosungitega, teine pikaajalise diplomaatiaga.
See on väga hea kooslus, ütles parlamendiuuringute keskuse direktor Markku Jokisipilä.
Peaminister Marin kommenteerib rahvusvahelise poliitika küsimusi sageli mõne lausega ja soomepäraselt. President Niinistö seevastu kipub rääkima võrdlemisi mitut põlvkonda hõlmavalt ja veidi filosoofiliselt.
Marini rahvusvahelised esinemised on olnud Soomes uutmoodi välis- ja julgeolekupoliitiline retoorika. Ta on olnud väga selge ja ilma soomlastele harjumuspäraste veidrusteta, iseloomustas Jokisipilä.
See kombinatsioon (Marin–Niinistö) on paeluv. Sauli Niinistö on uue põhiseaduse aja populaarseim Soome poliitik. Peaminister Marin on rahvusvaheliselt tuntuim Soome poliitik, ta on läinud presidendist mööda. Siin jõutakse põhiseaduse juurde, kui kaua peaks olema sätestatud: Soome välispoliitikat juhib president … koostöös valitsusega. See vahe on viimasel ajal mõnevõrra vähenenud, märgib Jokisipilä.
Välis- ja julgeolekupoliitikas peaks riigi juhtkond järgima ühtset Soome joont ning seetõttu otsitakse presidendi ja peaministri eriarvamusi.
Jokisipilä ei näe Niinistö ja Marini vahel olulisi poliitika erinevusi. EL-i sisemise peegeldusena on õige ja viimane aeg mõelda, milline sündmus oli 2014 ning et kriitilised hääled kõlaksid.
Soome olukord on oluliselt parem kui paljudes Kesk-Euroopa riikides. Pean silmas eelkõige Saksamaad ja energiasõltuvust Venemaast, millel lasti pärast Krimmi annekteerimist kasvada ja paljudel juhtudel käituti nagu varem, ütles Jokisipilä.
Jokisipilä sõnul kritiseeris Marin ELi ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat pärast Krimmi annekteerimist, mitte Soome ja Niinistö tegevust.
Ma nägin, et Marini ja Niinistö vahe ei ole nii suur, sest me oleme siin teises maailmas. Arusaam, et maailm on muutunud, võttis Euroopas liiga kaua aega, märkis Jokisipilä.
Niinistö kiituseks peab ütlema, et kui teda võrrelda näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa liidritega, siis Soome poliitika osas pole olnud kahemõttelisust. Soome mõistis hukka inimõiguste rikkumised ja Venemaa demokraatia puudumise, kuid sellele vaatamata suutis Soome diskussiooni jõus hoida, mis pole lihtne, lisas Jokisipilä.
Pärast Teist maailmasõda on Soome välispoliitika tuum olnud, et ei tasu minna meelt avaldamine ainult meele avaldamise pärast. See on olnud kaunis keskne Niinistö puhul, võttis Jokisipilä kokku.
Kuidas on Niinistö ja Marini välis- ja julgeolekupoliitilised kommentaarid erinenud?
Üle-eelmisel nädalavahetusel Müncheni julgeolekukonverentsil kritiseeris Marin EL-i riike laiskuses pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal, kuid Marini sõnul polnud kriitika Soome ega ühegi teise riigi vastu.
Oleks pidanud kehtestama karmimad sanktsioonid, Venemaa oleks tulnud aruteludest isoleerida. Oleme nüüd liiga kaua jätkanud, nagu poleks midagi juhtunud. Mingid sanktsioonid, aga liiga lõdvad ja liiga hilja. Venemaa jätkas arutelusid ja diplomaatilisi kontakte erinevate riikidega erinevates formaatides, ütles Marin Münchenis.
Niinistö aga kommenteeris Marini juttu Münchenis, et ettevalmistus on tähtsam kui karmid sõnavõtud.
Karmidest sõnadest olulisem oli Soomes resoluutne ettevalmistus. Paljudes riikides loobuti ajateenistusest ja see on alles nüüd taastumas. Kui kontakt Venemaaga oleks täielikult lõpetatud ja kui näiteks Minski kokkulepet poleks üritatud saavutada, siis oleks läinud teisiti ja Venemaa oleks rünnanud palju varem. Ukraina oleks siis olnud vähem ette valmistatud, märkis Niinistö.
Minu sõnum 2014. aasta septembris-oktoobris oli, et kasakas võtab kõik, mis ripakil. See oli päris karm sõnum, ütles Niinistö.
Peaminister Marin on mitmel korral rääkinud Venemaast ja Putinist ilma ilustamata. Ainus väljapääs konfliktist on Venemaa lahkumine Ukrainast, ütles Marin oktoobris Prahas ja avaldus levis lõpuks laialdaselt rahvusvaheliselt.
Isegi Venemaa juhtkond Putin ei pääse sellest nagu koer lõksust. Soome toetab kõiki jõupingutusi nende kohutavate kuritegude toimepanijate vastutusele võtmiseks, ütles Marin laupäeval Yle hommikusaates.
Samuti on Niinistölt kümneid kordi küsitud, mida ta arvab Venemaast ja Putinist.
Nüüd on maskid maha võetud ja näha on vaid sõja nägu, lausus Niinistö oma kuulsad sõnad pärast seda, kui Venemaa aasta tagasi Ukrainat ründas. Olen korduvalt väitnud, et oleme praegu olukorras, kus Venemaa ja president Putin on pannud pokkeri terminites all-in (kõik mängu), on Niinistö enim kasutatud kirjeldus.
Eestinen.fi
