President Alar Karis jättis välja kuulutamata mootorsõidukimaksu seaduse, leides, et see pole kooskõlas põhiseadusega, kuna rikub puuetega inimesi puudutavas osas võrdse kohtlemise põhimõtet.
“Seaduse järgi ei maksustata mootorsõidukimaksuga füüsilisele isikule kuuluvat mootorsõidukit, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud või kohandatud puuetega inimeste transpordiks või puuetega inimestele kasutamiseks. Samuti ei pea niisuguse sõiduki eest tasuma registreerimistasu. Kumbki vabastus ei laiene inimesele, kelle liikumispuue on sellist laadi, et ta ei vaja sõiduki ümberehitamist või kohandamist,” selgitas Karis oma otsuses.
“Seega peaks seaduse järgi maksma maksu ja registreerimistasu ka raske või sügava liikumispuudega inimene, keda eristab vabastatutest üksnes see, et ta saab kasutada muutmata sõidukit. Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et sarnases olukorras olevaid inimesi koheldaks võrdselt,” rõhutas Karis.
President märkis, et ei ole arusaadav, miks ei ole maksuvabastuse puhul määrav mitte vajadus sõidukit kasutada, vaid see, kas sõidukit peab ümber ehitama või kohandama. Ta ei nõustu valitsuse põhjendustega, et kuigi maksuvabastus hõlmab vaid ümber ehitatud ja kohandatud sõidukeid, plaanitakse puuetega inimeste toetuste üldisemat tõstmist.
“Isegi kui toetusi tõstetakse, ei kõrvalda see võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Ka siis oleks ebaõiglane, kui sarnases olukorras olevatest inimestest antakse maksuvabastus vaid mõnedele. Sügava liikumispuudega inimestele ei mõju veenvana väide, et neid koheldakse halvemini, kuid nende olukorda leevendab üldine toetus. Võrdne kohtlemine on iseseisev väärtus, mida põhiseadus kaitseb igaühe puhul, sõltumata majanduslikust olukorrast,” kirjutas Karis.
President saatis seaduse tagasi riigikokku, et parlament seda uuesti arutaks ja viiks kooskõlla põhiseadusega.
Riigikogu võttis automaksu kehtestava seaduse vastu 12. juunil. Eelnõu toetas 57 riigikogu liiget, vastu oli 28 liiget.
Valitsuse algatatud seaduse kohaselt kehtestatakse Eestis alates järgmise aasta algusest kaheosaline mootorsõidukimaks. See koosneb iga-aastasest maksust liiklusregistris registreeritud sõidukitelt ja mootorsõiduki registreerimistasust. Sõiduautode mootorsõidukimaksu määr sisaldab baasosa, CO2 eriheite osa ja täismassi osa.
Mootorsõidukimaksust ja registreerimistasust vabastatakse alarmsõidukid, eraisikutele kuuluvad sõidukid, mis on ümber ehitatud või kohandatud puuetega inimesele kasutamiseks, ning välisesinduste sõidukid vastavalt välislepingutele. Maksu hakkab koguma maksu- ja tolliamet ning registreerimistasu transpordiamet.
Prognooside kohaselt peaks mootorsõidukimaks tooma riigieelarvesse umbes 200 miljonit eurot.
