Peaminister Kaja Kallas (RE) ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et praegu on raske aeg, mil tuleb langetada tulevikku kujundavaid otsuseid ning kuigi tulu- ja käibemaksutõus on ebapopulaarne, võib seda pidada sisuliselt riigikaitsemaksuks.
Kallase sõnul on praegu keerulised ajad, mil tuleb langetada otsuseid, mis laovad vundamenti tulevikuks. Maksutõusud saavad tema sõnul ebaproportsionaalselt tähelepanu, kuid see on mõistetav, nentis ta.
“Põhimõtteliselt võib seda tulu- ja käibemaksutõusu nimetada ka riigikaitsemaksuks. Sisuliselt ta seda ju on. Selge on see, et ükskõik millal või kuidas sa selle välja ütled, ega seda inimestele meeldivaks ei tee,” ütles Kallas uue valitsuse esimesele istungile järgnenud pressikonverentsil.
“See, mida valitsus läheb tegema – me teeme riigi rahanduse ja majanduse korda, tõmbame kulusid kokku, vaatame eelarveprotsessi käigus üle kõik tegevused, toimingud, mida riik teeb, mida on ehitatud viimase 30 aasta jooksul üles, kas neid on tõesti sellisel kujul vaja või saame need ümber vaadata, saame võib-olla mingit kokkuhoidu,” ütles välisminister Margus Tsahkna (E200).
“Seda on öelnud pikalt välja erinevad institutsioonid, kaasaarvatud riigikontroll, et sellise maksubaasiga me sellise heaoluga riiki ei ole võimelised üleval pidama,” ütles Tsahkna.
Siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) sõnul arutas valitsus neljapäeval valitsuse tööprotsesse ja ülesannete jagunemist. Ta tõi välja, et näiteks regionaalministeeriumis on sisemiselt palju teha, liita tuleb kokku uus ministeerium, samal ajal alustades suurte projektidega nagu ühistranspordi ümber korraldamine. Varem oli Eesti-sisese ühistranspordi korraldus jagatud paljude erinevate inimeste vahel, nüüd proovib valitsus vaadata seda tervikuna.
Koalitsioonilepingu järgi antakse ka omavalitsustele võimalus kehtestada kohalikke makse. “See nende tulubaasi ei täida. See on võimalus omavalitsustele, kui nad tahavad midagi reguleerida, suunata, keskkonnamõju vähendada või kuidagi korvata seda näiteks turistide osas, siis saavad seda kasutada, aga see ei ole mõeldud selleks, et nende tulubaasi kasvatada. Selleks on plaan suurendada nende kohalike omavalitsuste eelarvet rahaliselt, kellel täna läheb kehvemini,” ütles ta.
Läänemetsa sõnul peaks maksumuudatuste mõju leevendama alampalga tõus.
Kallase sõnul sai koalitsioonilepingu punkt alampalgast sõnastatud just eesmärgina, kuna valitsus ei ole valmis minema alampalga tõusu ilma sotsiaalpartnerite nõusolekuta seadusesse kirjutama. Sama kinnitas ka Tsahkna.
“Kolmepoolne diskussioon ja debatt, mis on tänases seaduses, on väärtus omaette,” ütles Tsahkna. “Ei tohi visata prügikasti neid väärtusi, mis on täna ühiskonnas kehtinud ja millega on mõlemad pooled juba harjunud. See on omaette väärtus.”
Läänemetsa sõnul ei toeta temagi alampalga tõusu seadusesse kirjutamist ning eelistaks alampalga tõusuni jõudmist läbi kokkuleppe, kuulates nii tööandjate kui ametiühingute vajadusi.
Kallas märkis, et koalitsioonileping näeb ette ka töösuhete paindlikumaks muutmist, mida on tööandjad soovinud.
“Ma arvan, et keegi Eestis ei taha, et meie majandus oleks ülesehitatud odavajale tööjõule. Ma arvan, et Eestis iga endast lugupidav ettevõte püüdleb sinnapoole, et maksta inimestele normaalset palka. Mitte keegi meist ei taha, et rohkem inimesi jääks sotsiaaltoetuste peale. Inimesed peavad toime tulema oma palga eest,” ütles Läänemets.
Err.ee
