Komisjoni avaldas täna veebruari rikkumisvastaste meetmete paketi, Eestit puudutavad järgmised otsused.
Rikkumisest teatajate kaitse
Komisjon otsustas täna anda Eesti, Tšehhi, Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Luksemburgi, Ungari ja Poola Euroopa Liidu Kohtusse, kuna need riigid ei ole täielikult üle võtnud direktiivi liidu õiguse rikkumistest teavitavate isikute kaitse kohta. Liikmesriigid peavad tagama tõhusad kanalid, mille kaudu avaliku ja erasektori töötajad saavad ELi õigusnormide rikkumisest konfidentsiaalselt teatada, ning looma usaldusväärse süsteemi kaitseks kättemaksu eest. See kehtib nii asutusesisese kui ka -välise teatamise (teade pädevale avaliku sektori asutusele) korral. Liikmesriigid pidid vajalikud meetmed vastu võtma 17. detsembriks 2021. Lisateavet saab pressiteatest.
Tsiviillennunduse ohutusjärelevalve
Komisjon algatas rikkumismenetluse Eesti suhtes, kuna Eesti ei ole järginud lennuohutuse juhtimist ja lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamist käsitlevaid ELi õigusnorme. ELi õigusnormide kohaselt peavad liikmesriikide pädevad asutused tagama tulemusliku lennundusohutusriskide juhtimise ning ühtlasi ka siseauditite läbiviimise. Juhtimissüsteemis peab töötama piisaval arvul kvalifitseeritud töötajaid ning see peab võimaldama vahetada teavet ja abi teiste asjaomaste pädevate asutustega. Asjakohase ohutusjuhtimise ja lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise põhieesmärk on reisijate ja lennundustöötajate ohutuse pidev parandamine. Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) uurimine on siiski näidanud, et Eesti ohutusjuhtimise süsteem ei vasta nendele nõuetele. Lisaks on pandud liikmesriikidele kohustus analüüsida perioodilisi aruandeid lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta ja määrata kindlaks parandusmeetmed. Eesti ei ole tõendanud, et see kohustus on täidetud. Eesti riiklikus lennundusohutusprogrammis ei ole aruannete analüüsi ette nähtud ning ka Eesti iga-aastastes ohutusaruannetes puudub teave meetmete kohta, mis võeti lennuohutust mõjutavaid juhtumeid käsitlevate teadete alusel. Eestil on ametlikule kirjale vastamiseks aega kaks kuud.
Merekeskkond
Komisjon otsustas algatada rikkumismenetluse, saates ametlikud kirjad Eestile ja veel kaheksale riigile, kuna need ei ole järginud merestrateegia raamdirektiivi. Direktiivi eesmärk on kaitsta ELi meresid ja ookeane ning tagada nende ressursside säästev kasutamine. Direktiivi kohaselt pidid liikmesriigid oma seireprogrammid ja meetmeprogrammid vastavalt 15. oktoobriks 2020 ning 31. märtsiks 2022 läbi vaatama ja neid ajakohastama, mida aga senini tehtud ei ole. Komisjonile vastamiseks on aega kaks kuud.
Teenuste vaba liikumine
Euroopa Komisjon otsustas täna algatada ja jätkata mitme liikmesriigi suhtes menetlusi, mis käsitlevad teenustega seotud õigusaktide rikkumisi. Nende otsuste eesmärk on tagada ühtse teenusteturu hea toimimise tagamiseks kehtestatud õigusnormide nõuetekohane rakendamine.
Komisjon on otsustanud saata ametliku kirja Eestile, tagamaks et parlamendi muudatusettepanekutega kehtestatavatele kutsealastele normidele tehakse eelnevalt proportsionaalsuse kontroll. Komisjoni tõstatatud väidetele vastamiseks on aega kaks kuud. Lisateavet saab pressiteatest.
