KUUM: Arkadi Popov: Koroonaviiruse vastu tuileb vaktsineerida iga aastal
„Meie tulevik on suurema tõenäosusega koroonaviiruse vastu korduv vaktsineerimine,“ ütles Lääne-Tallinna Keskhaigla juht Arkadi Popov Neeme Raua juhitud saates „Siin Tallinn“. „Loodan, et mitte rohkem kui korra aastas sarnaselt gripiga.“
Kas nüüd võib öelda, et meil hakkavad asjad juba normaliseerima. Vaktsineerimiskeskused töötavad, vaktsiini on ja jaanipäevaks on kõik korras?
Ma loodan väga jah. Muidugi me tunneme veel mingil määral puudust selle järgi, et vaktsiini oleks rohkem. Vaktsiinid muidugi muutuvad koos tüvedega, mis tekivad. Eks meie tulevik suurema tõenäosusega on korduv vaktsineerimine. Loodan, et mitte rohkem kui korra aastas sarnaselt gripiga. Loodan, et mingil hetkel saame öelda, et koroonaviirus on sarnane teiste respiratoorsete viirustega. Ilmselt natuke ohtlikum, aga kui oleme vaktsineeritud ja kaitstud siis pole suur probleem.
Kui palju vaktsiine peame siis hakkama tulevikus tegema? Ma just jalutasin mööda plakatist, kus soovitati puugivaktsiin, siis gripivaktsiin, siis uus koroonavaktsiin.
Hepatiidi vastane, võib-olla ka meedikud seda teevad ja eks difteeria ja teetanus jne, ega need asjad ei kao kuhugi. Vaktsiinid meid kaitsevad ja tänu vaktsiinidele me elamegi nii kaua. Keskmine eesti inimene võib elada 75-80-aastaseks, üks osa sellest on kindlasti vaktsiinid ja lisaks tervishoiusüsteemi arengud.
Samas kuuleme üha enam juhtudest, kus inimesed on vaktsineeritud ka kahe doosiga ja ikkagi haigestuvad covidisse?
Seda ikka juhtub, kuid see protsent ja tõenäosus on üliväike. Ka meie haiglas on seda juhtunud. Meil on umbes viisteist inimest, kes niimoodi haigestusid peale vaktsineerimist.
Aga arvestades sellega, et vaktsineeritud on ühe doosiga 68% meie töötajatest ja üle 60% juba kahe doosiga. Kuna kokku töötab haiglas peaaegu 2000 inimest, siis annab viisteist inimest üliväikese protsendi. Meil on enamik vaktsineeritud Pfizeriga. Inimesed, kes haigestuvad peale vaktsineerimist, ei põe seda raskelt. See on meie põhieesmärk, et inimesed ei satuks haiglasse, et vältida suremust
Tallinna meditsiiniasutustes käärib. Kiirabis räägitakse, et need, kes ei ole end vaktsineerinud võidakse koondada. Sama olen kuulnud Ida-Tallinna Keskhaigla kohta. Kuidas on lood Lääne-Tallinna Keskhaiglas?
Ma ei saa varjata, et ka meie haiglas arutelu käib ja see on üsna põnev.
Miks?
Põnev sellepärast, et ega siin ei ole väga lihtsat lahendust ja inimesed on eriarvamustel. On olemas selline institutsioon nagu patsiendiohutuse komitee ja selle liikmed otsivad lahendusi, aga need pole lihtsad. Paneme kokku riskianalüüse, mis ütlevad meile ja ka töötajatele, mis on see ohtlik või riskirohke osakond, kus töötaja, juhul kui ta on mitteimmuune, võib olla potentsiaalselt ohtlik patsiendile.
See ei ole ka saladus, et mõned patsiendid kahjuks nii haigestusid ja ka surid peale haigestumist erinevates Eesti haiglates ja maailmas. See on reaalsus. Ja selles olukorras patsiendiohutuse komitee peabki leidma lahenduse. Peame arvestama sellega, et haigla peab edasi töötama
Meil on puudu 4000 ja isegi rohkem medõde?
Jah, ka sellega peame arvestama. Haigla peab edasi töötama. Kui räägime sellest, et meie vaktsineerimise tase on võib-olla umbes 70%, siis 30% personalist on äärmiselt suur number. Ma olen suhteliselt ettevatlik selliste ütluste ja otsustega.
Ameerikas on vaktsineeritutel, kes kaks doosi on saanud lubatud mask eest võtta. Veel on raske öelda, kuidas seda täpselt kontrollima hakatakse, aga põhimõtteliselt ütles president Biden eelmisel nädalal, et näete, need, kes on vaktsineeritud, neil on nüüd suuremad vabadused. Vaktsineerige end ja saate ka need vabadused. Kas vaktsineerimist hakatakse nii kohustuslikuks tegema?
Siin on jutt boonustest rohkem kui kohustusest, aga Ameerika Ühendriikides on vaktsineerituse tase kõrgem kui meil protsentuaalselt ja saab juba rääkida sellest, et teatud leevendused isikukaitsevahendite osas võiksid olla rakendatud.
Täna me Eestis pole veel selles olukorras. Kui meil täisvaktsineerimise staatuse omanikud on ca 13-14% elanikkonnast, siis see on üsna väike number. Eriti probleemiks on noored aktiivsed inimesed, kes liiguvad ringi ja potentsiaalselt võivad olla viiruse levitajad. Täna ma ei julgeks öelda, et maskid on üleliigsed. Võimalik, et see on tuleviku perspektiiv, muidugi sellepärast me vaktsineerimegi.
Miks see haigus Eestis siiski nii visalt taandub?
Eesti on väike riik ja populatsioonitihedus on väike, aga samas linnades kehtivad samad reeglid nagu teistes suurtes linnades. Kuna tegemist on sotsiaalse haigusega mingil määral, et inimesed kohtuvad, räägivad, arutavad ja koos sellega viirus levib. Nii see ongi. Aga jah mingil määral mängis rolli Suurbritannia tüvi, mis Eestisse tuli. Ootamatult või mitte, see on teine küsimus, aga ta tuli ja tema nakatumiskordaja oli suurem. Teine asi on seesama, et õigeaegselt reageerime sellele, mida näeme ja proovime koheselt markeerida nakatumise kasvu. Kui nii õnnestub, siis on hästi.
Nii et vaatamata sellele, et vaktsineerimiskeskused töötavad, piirangud lõdvenevad, ei saa olla me sajaprotsendiliselt kindlad, et olukord ei või kiiresti muutuda ja tulevad taas piirangud?
Teoreetiliselt on kõik alati võimalik, aga koroonaviirus on pigem sesoonne haigus ja ma loodan, et kõige hullem hooaeg on juba möödas. Olukord läheb paremaks iga päevaga. Samas kolmsada nakatunut saja tuhande kohta on ikkagi kõrge number. Eelmisel aastal olime väga ärevad kui oli viiskümmend saja tuhande kohta ja arvasime, et meil on tõsine epideemia. Täna on kuus korda kõrgemad numbrid ja oleme sellega adapteerunud ja harjunud. Kõik on väga suhteline.
Kauaks need tüütud maskid meile ikkagi ette jäävad?
Ma loodan, et sügiseks, siis kui oleme piisavalt ehk 60-70% vaktsineeritud, siis arvan, et võib selle peale mõelda. Haiglas me ei kasuta neid enam personaliruumides, sest kui teame, et kõik on vaktsineeritud, siis riskid on nullilähedased.
